Kõrvenõges

Kõrvenõges       Urtica dioica

Lõuna-Eesti on kõrvenõgesed oma ninad elamute päikesepoolsetel külgedel rohitud lillepeenardel juba kasvamas ja on valmis kõrvetama puudutajat.

Selleks, et mõista, kuidas taim kõrvetab tuleb meil abiks võtta suurendusklaas.

Kõrvenõgese karvastel lehtedel ja taime varrel paiknevad veidi pikemad, paksemad ning jäigemad karvakesed – kõrvekarvad.

Kõrvekarvade tipul märkame nuputaolist moodustist, aga karva juurel paikneb nö vedelikumahuti. Kui kõrvekarva puudutada murdub selle habras tipp ja tekitab puudutaja nahale imepisikese haavandi kuhu imbub ka piisake ainet mis sisaldab sipelghapet, histamiini ja atstüülkoliini.

Kõrvetada saanu võib tunda päris pikaajalist sügelust ja mõnedele õrnemanahalisele tekkivad kublad.

Kõrvekarvad kaitsevad taime edukalt rohusööjate eest.