Pildistas LK team
Mätastarnade kasvukoht
Mätastarn Carex cespitosa
Mätastarnadest saavad lapsed teadlikeks Edgar Valteri “Pokuraamatu” vahendusel.
Mätastarnade kasvukohad leiame soostunud niitudelt, luhtadelt või lodumetsadest. „Pokud“ võivada seal sirguda kuni meetri kõrguseks. Tegu on lõikeheinaliste sugukonna ja tarna perekonna esindajatega, kes on päris tavalised meie looduses. Selliseid kõrgeid mättaid võivad moodustada kas luhttarn või mätastarn.
Tarnavõsud kasvavad tihedalt koos lühikesel risoomil ja kasvatavad ajaga tiheda mätta, mille alumine osa sureb, aga tihe mätas kasvab aastatega üha kõrgemaks. Sellised „tarnapokud“ kasvavad sageli seltsis ja võivad moodustada tiheda mätastiku.
Mätastarn
Vahe tegemine mätas- ja luhttarnal ei ole päris lihtne, sest välimuselt on taimed sarnased. Kui ehk seda, et mätastarna lehed on erksamalt rohelised, aga luhttarnal hallikalt rohelised ja mõlema tarna lehed jäävad laiuselt umbkaudu poole sentimeetristeks. Mätastarnade varred on teravakandilised ja karedad.
Mätastarnad õitsevad
Isaspähikuid märkate varre tipus, aga emaspähikud on umbes sentimeeri jagu pikemad. Mätastarnad alustavad õitsemist aprillis, kuid õitsemine võib kesta juunikuuni.
