Talvituva pehmekoore vastne lumel

Ilmastik oli nädala jooksul muutlik ja väga tuuline. Puhanguti ulatusid maksimaalsed tuulekiirused kõigil nädalapäevadel 10 m/s või üle selle, teisipäeval iiliti 15 ja laupäeval 17m/s.

Esmaspäevast neljapäevani püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur miinuspoolel. Öösiti külmetas ja päeviti sulatas, mis muutis teed libedaks.

Nädala kaks esimest päeva olid pilves ja sajused. Rohkesti tuli vihma, lörtsi ja lund teisipäeval. Erilist lumeuputust (nagu loodepoolses Eestis) siinkandis ei tekkinud, kuna suur osa sademetest sadas maha vihmana.

Kolmapäeva ööseks ilm selgines ja õhk jahtus -13,9 kraadini.

Järgnev päev oli väga päikesepaisteline, aga neljapäevaks oli taevas uuesti pilves. Nädala kõige soojemaks päevaks kujunes reede (naistepäev), kui paistis päike ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis Jõgeval ligi kaheksa kraadini.

Naistepäeval kujunesid rünksajupilved ja Vooremaal oli esimene äike

Pärastlõunaks kogunesid taevasse kõrged rünkpilved ja kella 15 paiku oli mitu korda kuulda müristamist. Selle aastaesimese äikesega kaasnenud suurem sajuala Jõgevani ei ulatunud.

Kuigi päeviti sulatas, püsis lumikate siinkandis põldudel peaaegu nädala lõpuni. Aegajalt tekkisid õhtupoolikuti põldudele mustad laigud, aga öistest lumesadudest muutus hommikuks maastik jälle korralikult valgeks. Lumikate kadus alles pühapäevaks.

Esmaspäeval oli Pedja jõel näha nelja laululuike ja linnas ühte hõbekajakat. Nädala lõpuks saabusid hõbekajakad, kiivitajad, lõokesed ja kuldnokad.

Pedja jõgi tõusis üle kallaste.

Päikesepaistelistes soojades kasvukohtades võis näha esimesi õitsvaid lumikellukesi. Sarapuude ja leppade urvad

Venisid pikemaks, kuid õietolmu veel ei andnud.

Lumest vabanenud taliteraviljapõldudel oli näha lumiseene ja külmakahjustusi, kuid esialgsel hinnangul oli taimikvaldavalt ellu jäänud.

Muutlike ilmadega kevadtalv jätkub ja põllukultuuride talvitumist on vara hinnata.

 

Jõgeval 11.3.2019.

 

Kuuseheki pügamine