Õitsev harilik seenlill

Harilik seenlill       Monotropa hypopitys

Marju- ja seenelisi käib metsades juba rohkesti. Mustikad ja sinikad on korjekõlbulikud, pohladel päiksepoolne külg punetab, puravike „esimene laine“ jäi kohati juulisse, kukeseeni on ehk seeneaeg tulekul.

Seenlilli võime märgata nii kuivades kuusikutes, kui männikutes, kuid ka liivamaadel, kus puid ei pruugi kasvada.

Õitsemise ajal näeme longus seenlille õisikut, aga viljade valmimisel ajab kobar „kaela“ sirgu ja varte tippudes saame näha umbes sentimeetrised kuprad, kus valmivad imepisikesed seemned.

Kuid koos tänavuste taimedega võime veel märgata ka möödunud aasta „mumifitseerunud“ seemnekupardega tumepruune seenlillede varsi.

Botaanikud ja mükoloogid on aastakümneid püüdnud leida kuhu seenlilled liigitada? Nüüdseks peetakse neid kõige lähedasemaks kanarbikulistele, aga  seenlilledel puudub klorofüll ja seetõttu ka roheline värvus.

Seenlille taim võib sirguda umbes paarikümne sentimeetriseks. Kui õisiku tipus on õied suuremad ja viie õielehega, siis allpool väiksemad ning nelja õielehega. Taimel on päris sarnased nii kroonlehed, kui tupplehed, aga viimased on esimestest lühemad.

Soomusjad taime lehed on pehmed, meenutades rohkem „seeneliha“, aga seentega ongi seenlilled oma elutegevuse sidunud. Rohelise värvi puudumine viitab, et seenlill ei ole iseseisvalt võimeline suhkruid tootma olles seega sunnitud teiste taimede poolt „valmistatud toitu“ hankima.

Siit ilmneb seeneniidistiku „abi“ sest seenlille risoom on pinnases seeneniidistikuga läbi põimunud ja nii hangivadki just seened seenlillele vajalikke toitaineid.

Seenedki ei ole iseseisvalt võimelised suhkruid tootma, aga parasiteerivad läheduses kasvavatel taimedel ja nii saabki seenlill toituda seente vahendusel.

Toitaineid „näpatakse“ suuremate puude juurtelt sest seenniidistiku ja seenlillede toitmine ei ole puudele kurnav. Pigem osutab seeneniidistik puudele „kasulikku teenust“, hõlbustades puude juurtel vee ja vees lahustunud mineraalainete kättesaadavust. Sobivaim kooslus moodustub, kui mõlemad osapooled sellest võidavad.