Ühiskonnas on juba aastaid käimas tuline vaidlus metsanduse teemal. Kahjuks piirdub arutelu sageli vastaspoolte suunas pori loopimisega, selle asemel et probleemidega sisuliselt tegeleda. Metsakaitsjate pahatahtlik sildistamine näiteks Gazpromi huvide esindajateks tekitab negatiivset tähelepanu ega aita kaasa ühiskondliku kokkuleppe saavutamisele. Samuti on Eesti metsanduse arengukava koostamise (MAK) protsess takerdunud keskkonnaministeeriumis. Mis tähendab, et riigil ei ole metsanduse valdkonnas tulevikuks sisulist rakendusplaani. Olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et seadused ei täida oma eesmärke.

Põhiseaduse järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid omandi kasutamisele sätestab seadus kitsendused. Põhiseadus sätestab veel, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Säästva arengu seadus märgib ära, et looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

Metsaseaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Seaduse järgi on metsa majandamine säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsatootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaldamise. Paraku on metsaseaduse edasised sätted ja alamad õigusaktid seadustanud sellise olukorra, et ei täideta ei metsaseaduse ega säästva arengu seaduse eesmärke ning rikutakse põhiseadust.

Ametlikud andmed kinnitavad seda, mida väga paljud meist on juba aastaid oma silmaga näinud ja arvanud: sellise intensiivsusega raiumist kui viimastel aastatel ei ole Eestis olnud kogu möödunudsaja aasta jooksul, mil meie metsade raiumise kohta on andmeid kogutud ja avaldatud. Loendusandmed näitavad juba metslinnuliikide arvukuse langust. Samuti näitavad arvutused, et metsatöösturid ei saa mingil juhul arvestada samasuguses mahus raiumise jätkamisega, sest keskealisi puistuid ei vanane samas mahus, kui vanu metsi eest ära raiutakse. Metsamuldi ja elustikku kahjustavad ka aastaringsed raietööd.
Eesti metsanduse peaprobleemid võib kokku võtta kolme teema alla.

Esiteks, viljakamatel muldadel kasvavaid metsi raiutakse liiga palju, mille tõttu kannatab metsaloodus ning ka metsatööstus ja metsaomanikud, sest mida aeg edasi, seda vähem on Eesti metsadest võimalik saada jämedat saepalki ehk kõige kallimat metsamaterjali.

Teiseks, inimeste elu- ja puhkepaikade läheduses on lageraiete osakaal juba talumatult suur.

Kolmandaks, metsamaadega hangeldades hõlptuluteenimine on liiga lihtne, mistõttu rüüstatakse metsi ja makstakse metsamaa müünud omanikele liiga vähe võrreldes nende metsakinnistu tegeliku väärtusega.

Mida teha?

Kõik erakonnad kirjutavad oma programmides metsanduse olulisusest ja metsade tähtsusest ökosüsteemi osana. Kuid erinevalt teistest erakondadest on Eesti Tulevikuerakonnal olemas plaan Eesti metsanduse mõistlikumaks muutmiseks nii, et looduslähedaselt metsi majandavaid metsaomanikke piiramata tõmmataks tagasi röövmajandajaid ning tagataks paremelukeskkond nii metsaloomadele ja -lindudele kui metsade läheduses elavatele inimestele.

Raiemahtu tuleb vähendada praegusega võrreldes umbes kaks korda, et tagada metsade ühtlanekasutus. Selleks tuleb tõsta lageraiet lubavaid vanuseid, kaotada lageraiet lubavad diameetrid ja kehtestada lageraielangi suuruse ülempiiriks 1 ha.

On tarvis taastada sõltumatu metsakorraldus ja nõuda metsamajandamiskava järgimist.

Samuti peab seadusega kehtestama kevadsuvise raierahu lindude pesitsemise ajaks 15. aprillist kuni 15. juulini. Seda kogu metsamaal ja omandivormist sõltumata.

Metsamaade vahendajatelt ehk «kährikutelt» tuleb võtta võimalus metsi rüüstates metsaomanike arvel hõlptulu teenida. Selle võiks saavutada aastase raiekeelu kehtestamisega kinnistute ostul ning anda kinnistute müügil piirinaabritele ostueesõiguse.

RMK omavolitsemise ja huvide konflikti lõpetamiseks oleks vaja riigimetsa majandamine, sh RMK rahastamine, põhjalikult ümber korraldada. Riigimetsamaal raiutava puidu müügist saadud tulu peab laekuma riigieelarvesse samamoodi kui muu riigivara müügist saadud tulu ja rahastada tuleb asutust sarnaselt teiste riigiasutustega. Riigimetsade majandamine tuleb muuta selliseks, et riigiülesandeks on metsakasutuse kavandamine ja järelevalve, kuid raielangid tuleb ühekaupa müüa avalikel enampakkumistel.

Looduskaitsetööde korraldamine ja looduskaitsetaristu haldamine tuleb RMK-lt ära võtta ja anda tagasi kaitsealade valitsejatele.

Tulevik vajab mõistlikku metsandust. Ühiskondlik kokkulepe metsa majandamiseks peab olema põhiseadusega kooskõlas ning koostatud koostöös eri huvigruppidega. Metsandust peab käsitlema elurikkust säilitava ja taastava majanduse osana.