Siidisaba         Bombycilla garrulus

 

Läbirändavaid siidisabade salkasid on märgatud juba oktoobri algusest saadik. Sügistorm muutis lehtpuud läbipaistvamaks - seega väljapaistvamaks neil peatuvad ja toituvad linnud. Põhiränne algab siidisabadel novembri alul ja siis kohtame tegutsejaid nii maapiirkondades, kui suuremates linnades, aga kõik oleneb toidulauast ehk marjade hulgast puudel.

Siidisabade läbiränne kestab veel novembris-detsembris ja talvitujaid võib meile jääda olenevalt talve karmusest kuni paarikümne tuhande isendi ringis.

Harva, kui siidisabad on Eestis pesitsenud. Läbirändajad saabuvad taigametsadest sest pesitseti nii Soomes, kui Karjalas.

Kaunid linnud tegutsevad salkadena, aga  inimesi eriti pelgamata. Häirimise korral lendab kogu seltsing tihti ainult naaberpuule sest oma pesitsusalal ei puutu siidisabad inimestega eriti kokku eks sellest ka tegutsemise julgus.

 

Siidisabad arooniapõõsal

Võrdleme sügisrände aegset vana- ja tänavusuviste noorlindude välimust sest viimaste sulestik näeb vanalindude sulestikuga võrreldes veel veidi tuhmim välja.

Läikiva sulestiku põhivärvidena märkame punakaspruuni ja halli. Uhke kuklatutt pruunikashall, mida me ei näe kõikidel isendtel. Silmadel must mask, kurgualusel sama värvi selgepiiriline laik, mis emas- ja noorlindudel on hägus. Tugev nokk veidi kõverdunud otsaga. Tiibade sulestik on must, kirjatud kollaste, valgete ja punaste sulgedega. Vanade isaslindude sabaotsa kollane vööt on teistega võrreldes laiem ja punaste suletippudega. Kenad ja värvikad linnud. 

Lennus olevast siidisabade salgast kostub iseloomulikku ja lakkamatut siristavat heli, seetõttu on linde meil viristajateks kutsutud.

Linnusalk võib toitudes lühikese ajaga tühjendada mõne pihlaka, viirpuu, lodjapuu, aroonia, kadaka, kibuvitsa… Toitutakse aplalt (võimalusel kuni tuhatkond marja päevas) sest kurgupära lubab lindudel marjad tervelt alla kugistada. Puude ning põõsaste alused jäävad „marjapudruga“ kaetuks, aga maapinnal toitumas näeme siidisabasid harva.

 

Siidisabad

Eemalt vaadates tundub lennupilt väga sarnane koldnokkadele nagu suuruski. Tähelepanelikele siidisabadele peavad rändeaegu jahti nii raudkullid, kui hallõgijad. Öökülmade järgselt, sügise edenedes hakkavad puudel marjad käärima ja nii võivad siidisabad tekkinud alkoholist „purjakile“ jääda, mida võib käitumise järgi märgata.

Linnades on rändavatele siidisabadele ohtlikud kõrgemate korruste suured vastu peegelduvad klaaspinnad, mille vastu põrkuvad linnud, kas uimastuvad kukkudes maapinnale, aga võivad samuti kokkupõrke tagajärjel hukkuda.

Siidisabade vaatlused: LINK