Hallhülge seirekaamera

Looduskaamera laiul.

Hülgepullidel on ooteaeg

Postitas Looduskalender - E, 15.02.2021 - 13.13

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Hülgepullid ootavad „oma aega“, vanemad ja kogenenumad poegimiskolooniale lähemal, teised aupaklikus kauguses oma võimalust noolimas

 

Hallhüljes        Halichoerus grypus

 

Täna, homme saavad esimestena ilmavalgust näinud hülgepojad kümne päevasteks. Emashülged imetavad neid kuni kolm nädalat või veidi vähem ja samal ajal algab neil ka innaaeg, mida hülgepullid kannatamatult passivad, et hülgeaastasse anda oma panus.

VIDEO: mängulust on kõigil lastel

Postitas Looduskalender - N, 11.02.2021 - 12.12

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Imetamine

 

Hallhüljes      Halichoerus grypus

 

Sellist jäätuva mere pilti pole me enam aastaid näha saanud ja sellistes tingimustes on hülgepoegade ellujäämus kindlasti suurem.

Vanemad hülgepojad saavad täna juba nädalasteks, aga neid sünnib üha juurde. Hülgepoja sünnikaal jääb kümne ja kaheteistkümne kilo vahele ja nende esimeseks kasukaks on hallikasvalge lanuugo ehk „titekarv“.

Pilk hülgerannale

Postitas Looduskalender - L, 06.02.2021 - 10.40

 Veebikaamera kuvatõmmised Fleur ja Sova, LK foorumist

Haruldaselt külm hommik hüljeste noore merikotka ja varestega

 

Hallhüljes        Halichoerus grypus

 

Ööl vastu laupäeva oli Eestimaa külmakeskuseks Saaremaa: Kuresaaares üle -19 külmakraadi ja avamere läheduses Vilsandil samal ajal -9. Kaamerapildist võime näha, et merele hakkab tekkima jää, veetemperatuur on -0,3 ja idakaarte tuul liigutab tekkivat jääkirt.

Hallhülged kogunevad rannale

Postitas Looduskalender - T, 02.02.2021 - 12.12

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Veel eile oli rand tühi

 

Hallhüljes        Halichoerus grypus

 

24. jaanuaril hakkasid hallhülged kaamera eest lahkuma ja nii juhtub sagedasti enne poegimise algust.

Hülgeuurija Ivar Jüssi kirjutas 23. jaanuaril: „Esimeste hülgepoegade nägemine võib veel aega võtta kümmekond päeva kuni kaks nädalat“.

Kui märkame merikotkaid kaamerapildis toimetamas võiks see olla kindlaks märgiks esimeste poegade sünnist.

Millal saabub hallhüljeste "tähtsündmus"?

Postitas Looduskalender - L, 23.01.2021 - 12.12

Teavitab hülgeuurija Ivar Jüssi

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Hommikune pilt lesilast

 

Hallhüljes        Halichoerus grypus

 

Pilk hülgekaamerale näitab, et saarele on kogunenud sadu hallhülgeid. Peamiselt täiskasvanud, aga ka mõned nooremad ja väiksemad, kes sel aastal kindlasti veel ei poegi. Samas on juba nii mõnigi emasloom kolinud karjast eemale, saare kõrgemale ja suure karja poolt asustamata alale. Ilmselt hakkavad nad peagi sünnitama.

VIDEO: ülevaade hülgelesilast

Postitas Looduskalender - K, 20.01.2021 - 11.11

Kaameraga tegi tiiru Olle Koert, www.tt.ee

 

 

Hallhüljes       Halichoerus grypus

 

Täna on kuues päev, kui hallhüljeste kaamera töötab kogu valge aja. Päikeselised ilmad on toiteakusid sedapalju laadinud, et pea kaheksa tunni jagu ülekannet edastada.

Eile võttis Olle „südame rindu“, et küllalt energiamahukas kaameratiir teha ja seda põhjusega sest hallhüljeste poegismise aeg ei jää väga kaugesse tulevikku.

VIDEO: hangelinnud kaamera ees

Postitas Looduskalender - E, 18.01.2021 - 12.12

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhülged ja hangelinnud

 

Hangelind        Plectrophenax nivalis

 

Hangelinnud pesitsevad lagetundral ehk päris arktilistel aladel, rändureid kohtame tavaliselt novembris. Soojade talvedega, mis kliima soojenemisest lähtub on hangelinnud arvukad olnud Lõuna-Soomes - kuid tänavune talv oma lumerikkusega kujuneb teistsuguseks ja meilgi on seni hangelinde ehk lumetsiitsitajate salkasid südatalvisel ajal tavaliselt harva kohatud.

Pilk hülgelesilale

Postitas Looduskalender - L, 16.01.2021 - 10.10

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Ilmateenistuse lumekaart

Hülgerand merikotkaga

 

Hallhüljes        Halichoerus grypus

 

Täna hommikuga saame tõdeda, et lumikate on kogu Eestis ( eile oli Vilsandi rahvuspargis lund pea olematult).

Kui Kagu-Eestis on pakast üle paarikümne kraadi, siis hülgelesilas ainult neli miinuskraadi. Veesooja üle paari kraadi. Merejää tekkimiseni peavad pakaselised ilmad edasi kestma.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.