Linnulaul on loodusmaastiku lahutamatu osa. Kuna peaaegu kõik linnuliigid kasutavad laulu (või muid häälitsusi) omavahelises suhtluses, on alust arvata, et laul on kujunenud mitmete keskkonna ja liikide omaduste põhjal. Kuigi laulvaid linde on looduses palju – värvulised, kellest suur osa on laululinnud, moodustavad poole linnuliikidest - on linnulaulu kujunemist keerukas uurida; piiravaks on eelkõige liikide laulude heakvaliteediliste salvestiste nappus. Üksikute liikide laulu parameetreid on uuritud palju, kuna sellest sõltub paljude lindude puhul nende sigimisedu, kuid ülevaatlikud uuringud seni siiski puudusid.

Veel pool sajandit tagasi arvati, et tööriistu on võimeline kasutama ainult inimene. Tänaseks aga teame, et mitmedki linnuliigid oskavad toidu otsimisel abivahendeid, näiteks oksi, kasutada: tuntuimad neist on vareslased (uuskaledoonia vares (Corvus moneduloides)), kuid ka papagoid (kea (Nestor notabilis), tanimbari kakaduu (Cacatua goffini)) ja puukoristaja (Sitta europaeus); pasknäärid (Garrulus glandarius) ja künnivaresed (Corvus frugilegus) looduses tööriistu ei kasuta, samas on nad neid kiiresti kasutama õppinud tehistingimustes.

Veel märtsis on Eestis talvine – külm, lumine ja putuktoidulisele öösorrile toiduvaene. On teada, et öösorride talvitamisalad asuvad Aafrikas, kuid kuna öösorre rõngastatakse suhteliselt vähe, oli nende talvitamise täpsem asukoht sellel suurel mandril veel hiljuti teadmata.

Öösorrid lendavad talvitamisaladele suhteliselt otse (sinine joon), kuid naasevad pesitsusaladele pikemat teed pidi (skemaatiline joonis Evens et al. (2017a) järgi).

Vaidlused lindude talvise toitmise kasu ja kahju üle on lõputud ja tänaseni ei ole sellele ühest vastust. Lisatoitmise kasuks räägib lindude suurem talvine ellujäämus, oluline on ka positiivset emotsiooni loov inimeste vahetu kontakt loodusega. Muide, lindude talvine toitmine on konkurentsitult populaarseim loodusega seotud tegevus tänapäeva ühiskonnas, arvatakse, et koguni pooltes läänemaailma majapidamistes pakutakse lindudele lisatoitu. Toitmise negatiivseks küljeks on võimalik haiguste levik lindude seas toidumajade kaudu ja viimaste läheduses suurenev kisklus; põhjalikumalt saab lindude lisatoitmisest lugeda siit.

Rahvakultuuris õnne ja viljakust sümboliseeriv valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elab inimese lähedal ning on seega hästi tuntud. Valge-toonekurel on tähtis roll ka lindude rände uurimise ajaloos: nimelt seletati lindude talvist kadumist fantaasiarohkete teooriatega, nagu talveuni merepõhjas või hiirteks muutumine, kuni 1822. aastal leiti Saksamaalt üks valge-toonekurg, kellel oli kaelas Kesk-Aafrikale iseloomulik nool. Kuna selliseid isendeid leiti veel, viis see teadlased mõttele, et linnud lendavad talveks mujale.

Miljardid linnud läbivad lühemaid või pikemaid, ka kuni tuhandekilomeetriseid vahemaid. Õhuruumi kasutatakse ka nii tsiviil- kui militaarlendudeks ning kuna liiklus muutub järjest tihedamaks, on üha olulisem ennetada lennukite ja lindude kokkupõrkeid, mis lähevad igal aastal maksma miljardeid eurosid ning võivad halvemal juhul lõppeda ka inimohvritega.

Madalalt lendavad linnud on eriti ohtlikud kiirelt lendavatele reaktiivhävitajatele. / foto Arnaud Lerondeau, Flickr.com

Lindude toidumaja juurde koguneb talvel suur hulk tihaseid, varblasi, vintlasi ja teisi värvulisi, kes muuhulgas meelitavad ligi peamiselt väikestest lindudest toituvaid raudkulle. Et värvulisi raudkulli eest hoida, tuleks toidumaja paigutada pigem põõsaste lähedusse, kuhu röövlinnu rünnaku korral linnud peituda saaks. Olles metsalinnuna osav puuvõrades manööverdaja, varitseb raudkull saaki puuvõras, et sealt siis sobival hetkel rünnata.

Linnuvaatleja 2019. aasta määramisvõistluse 1. vooru tulemused on selgunud ning osalejaid oli sel korral rekordiliselt palju – kokku 200 osalejat, kellest algajate küsimustele vastasid 158 ja edasijõudnute omadele 42. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 63 ja edasijõudnutest 6 osalejat.

Esimese vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Kliima soojenemisega kasvab taastuvate energiaallikate kasutamise tähtsus ning üks keskkonnasõbralikumaid viise elektri tootmiseks on tuuleenergia. Siiski, kui tuulepargid paigutada ebasobivasse kohta, on nad suureks ohuks nii nahkhiirtele kui ka lindudele – lisaks tuulikutega kokku põrkamisele võib lindudele kahju tuua ka nende jaoks olulisel alal asuva tuulepargi vältimine.

Virtsu tuulepark / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Nokk on omane lindudele, teistel tänapäevastel organismidel see puudub. Kuigi linnu nokakuju alusel kiputakse tegema järeldusi toitumise kohta – näiteks et pika ning peenikese nokaga linnud otsivad putukaid ja teisi selgrootuid koorepragudest või muudest raskesti ligipääsmatutest kohtadest; lühikese ja kõvera nokaga linnud on aga kiskjad –, on seoseid nokakuju ja toitumise vahel siiski vähe uuritud. Senised teadmised tuginevad seostele, mis on kinnitust leidnud mõnedel värvulistel, hanelistel, kurvitsalistel ja nn Darwini vintidel, kuid näiteks röövlindude puhul seost tuvastatud ei ole.