Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil: kevadränne

Postitas Looduskalender - K, 25.03.2020 - 08.08

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

7. osa

Kevad on astunud üle lävepaku ning tagasi Eestisse on talvitusaladelt jõudnud ka esimesed meie metskurvitsad.

Cassiopee, kes talvitas Taani läänerannikul, startis tagasi pesitsusalale 16. märtsi õhtul. Esimese ööga läbis ta 475 kilomeetrit ning peatus seejärel mõneks päevaks Läänemere rannikul Rootsis, Skane poolsaare kaguosas. Edasi viis tema kevadine teekond juba otse üle Läänemere ning enam kui 1200 kilomeetri läbimisel jõudis Cassiopee esimese meie satelliitkurvitsana 22. märtsi hommikul tagasi pesapaika, maandudes mõne kilomeetri kaugusel rõngastuskohast.

Käbisoomuste paksus määrab kuuse-käbilinnu toiduvaliku

Postitas Looduskalender - T, 24.03.2020 - 07.07

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimtegevuse käigus muutunud taimekooslused muudavad ka loomastikku. Kuna Suurbritannias istutatakse puidu tootmiseks üha enam okaspuude võõrliike, on varem vaid mõnikord saarele sattunud kuuse-käbilinnust (Loxia curvirostra) saanud tavaline pesitseja. Teadlased uurisid, millistel puuliikidel võiksid need linnud talvel toituda.

Uuringus osalesid neli isast ja neli emast kuuse-käbilindu. Käbid, mida lindudele pakuti, pärinesid looduslikult kasvavalt harilikult männilt (Pinus sylvestris) ning võõrliikidelt sitka kuuselt (Picea sitchensis), keerdmännilt (Pinus contorta) ja jaapani lehiselt (Larix kaempferi). Katse käigus mõõdeti nii aega, mis kulus linnul käbist kümne seemne kättesaamiseks, kui ka käbide parameetreid, sealhulgas seemnete massi ja energiasisaldust.

Sotsiaalmeedia paljastas uusi alkoholilembeseid linnuliike

Postitas Looduskalender - T, 17.03.2020 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sarnaselt inimesetele ei ole alkoholi tarbimine võõras ka lindudele – näiteks koduaias võib käärinud viljadest joobes ja kummaliselt käituvaid linde kohata sügisel. Teaduslikke ülevaateid on aga lindude alkoholilembuse kohta vaid kaheksa, mis ei ole kindlasti piisav järelduste tegemiseks.

Talvitava tuttpüti toidus on olulisel kohal meritint Looduskalender L, 14.03.2020 - 14.14

Lindude suremus on reeglina kõrgeim talvel, mil toitu napib. On teada, et paljude värvuliste talvine ellujäämus sõltub taimede seemnetest – madala viljakusega aastal võib seemnetoiduliste lindude suremus olla kaks korda suurem tavapärasest. Seepärast rändavad paljud linnud talve lähenedes lõunapoolsetele aladele, kus leidub rohkem süüa.

Fennoskandias pesitsevad kahlajad annavad põhjust nii optimismiks kui ka muretsemiseks

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 10.03.2020 - 08.08

Kahlajad pesitsevad tihti suurtel, raskesti ligipääsetavatel märgaladel, mistõttu on nende käekäigu kohta info saamine keeruline. Fennoskandia piirkonnas on logistilisi raskusi aastaid trotsitud ja pesitsevate lindude arvukuse kohta andmeid kogutud isegi siis, kui loendusraja alguspunkti jõudmiseks tuleb päeva jagu matkata või kasutada helikopterit. Nüüdseks on kolme riigi teadlased kõik seni kogutud andmed kokku võtnud ajakirjas Wader Study.

Välitööd raskesti ligipääsetavatel aladel Soome tundras.

Välitööd raskesti ligipääsetavatel aladel Soome tundras. / Foto: Aki Aintila

Lindude pelglikkus püsib põlvkondi pärast kiskja kadumist

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 03.03.2020 - 09.09

Galapagose saarestik inimasustati püsivalt 19. sajandi alguses ning alates sellest on linnastumine ja saartele toodud kassid kohaliku loomastiku käekäiku mõjutanud mitmel saarel. Preagu leidub kasse vähemalt neljal saarel, kus nad on ohuks elurikkusele. Edukamad liigid on suutnud uue kiskjaga kohaneda, õppides neid vältima või nende eest õigeaegselt põgenema; mõnedel saartel on sealsetele asukatele abikäe ulatanud aga inimene ning saartelt kassid hävitanud.

Saarestiku looduslikud kiskjad on sealsed maod ja galápagose viu (Buteo galapagoensis). On teada, et kiskja saabumine uude keskkonda võib tingida saakloomade käitumise kiire muutumise, kuid üllatavalt vähe on teada, kuidas muutub saaklooma käitumine kiskja taas kadumisel. Kas isendid muutuvad aja jooksul taas julgemaks?

Linnuvaatleja määramisvõistlus - 1. vooru tulemused

Foto Arne Ader

Ronk

Ronk ( www.loodusemees.ee )

Looduskalender E, 02.03.2020 - 21.21

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 1. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta esimeses voorus seni toimunud määramisvõistluste peale kõige rohkem – kokku 227 osalejat, kellest algajate küsimustele vastasid 195 ja edasijõudnute omadele 32. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 74 ja edasijõudnutest 2 osalejat.

Esimese vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Looduskaitseks tehtavad pingutused kannavad vilja

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Looduskalender N, 27.02.2020 - 08.08

Eelmise aasta lõpus tutvustasid teadlased mudelit, mille abil on võimalik hinnata linnuliikide väljasuremise tõenäosust ning looduskaitse mõju sellele. Mudeli loomiseks kasutati kõigi teadaolevate linnuliikide Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku kategooriaid ning andmeid viimase 28 aasta jooksul toimunud muutustest.

Roosatuvi (Nesoenas mayeri) arvukus on tänu looduskaitsele tõusnud üheksalt isendilt mitmesajani

Linnuvaatleja määramisvõistlus 2020 - 1. vooru küsimused

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Salutihane

Salutihane ( www.loodusemees.ee )

Looduskalender K, 26.02.2020 - 08.08

Linnuvaatleja määramisvõistluse esimese vooru küsimuste vastuseid saab saata kuni 29. veebruari südaööni.

Määramisvõistluse info leiab siit: LINK

1. vooru küsimused leiab siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Päranipunäärme nõre kaitseb lindu bakterite eest

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Looduskalender T, 18.02.2020 - 08.08

Sulestikku kohendades pistab lind sageli noka sabapiirkonna seljasulgedesse – seal asub päranipunääre, mille nõrega ta oma sulestikku võiab. Nääre on sulgede all peidus ja asub piirkonnas, mis on saanud nime just näärme asukoha järgi – päranipualal. Nääre on paremini arenenud veelindudel, kuna selle rasune nõre annab sulestikule veekindluse. Nõre kaitseb sulgi ka mitmete, lindudele sageli tülikate mikroorganismide eest, kes võivad sulgedele kinnitudes kahjustada sulgi. Näiteks bakter Bacillus licheniformis lagundab sulgi, kuid leidub ka haigusi põhjustavaid mikroobe; lisaks on sulgedel ka kinnitumata baktereid.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.