Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Eesti sookured on geneetiliselt sarnased Euroopa liigikaaslastega

Postitas Looduskalender - T, 17.09.2019 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Üks silmatorkavamaid vaatepilte sügisel on sookurgede (Grus grus) ränne – kurgi on siis rohkem kui kevadel, sest parvedega on liitunud ka noorlinnud. 20. sajandi keskpaigaks vähenes sookurgede arvukus oluliselt ja liik kadus näiteks Suurbritanniast, Hollandist ja Taanist. Viimase poole sajandi jooksul on liigi levila läänesuunas taas laienenud, seda vaatamata tõigale, et sookured on territoriaalsed ja väga paigatruud – nende pesitsuspiirkond jääb samaks kogu eluks. Tänaseks pesitsevad sookured eelmainitud riikides taas, Euroopa asurkonna suurus kokku on umbes 600 000 isendit.

Uus linnuliik Eestile – siberi tõmmuvaeras

Postitas Looduskalender - E, 16.09.2019 - 09.09

Linnuvaatleja 

14. septembril vaadeldi ja pildistati Läänemaal Põõsaspea neemel siberi tõmmuvaerast (Melanitta stejnegeri). Kuigi ühte siberi tõmmuvaerast vaadeldi Põõsaspea neemel juba ka 6. septembril, ei õnnestunud siis detailseid fotosid saada: siberi tõmmuvaerast eristab Eestis elavast tõmmuvaerast (Melanitta fusca) noka kuju ja värvus ning silmataguse laigu suurus. Täpsemalt on siberi tõmmuvaera leidmisest kirjutatud Eesti Ornitoloogiaühingu poolt läbiviidava Põõsaspea rändeloenduse projekti kodulehel.

Emaslinnu truudusetus kui kindlustusstrateegia

Postitas Looduskalender - T, 10.09.2019 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Isendi edukus sõltub suguvõimeliseks sirgunud järglaste arvust – mida rohkem neid on, seda suurema tõenäosusega levivad ja püsivad tema geenid. Paljud organismid saavad võimaluse sigida vaid kord elus, peale mida nad kas surevad loomulikku surma, langevad kiskja või patogeeni ohvriks. Võimaluse vaid korra sigida saavad ka umbes pooled suguküpseks sirgunud värvulistest, seega on iga sigimiskord hinnaline ning luhtumine tähendab suure tõenäosusega kadumist evolutsiooni areenilt.

Sinitihane on üks väheseid värvulisi, kellel on tuvastatud viljatuid isaslinde

Kõik õue – ränne käib!

Postitas Looduskalender - L, 07.09.2019 - 11.01

EOÜ suvine aialinnupäevik - 2019

Foto Arne Ader

Võsaraat

Võsaraat ( www.loodusemees.ee )

Ilmselt on kõik aialinnuvaatlejad märganud, et käimas on vilgas lindude ränne. Sügisel on terve Eesti üks suur rändekoridor ja nii pole vahet, kas su aed asub linnas või maal. Peamine on hoopis õigel ajal õue minna – nii saab rändest kõige paremini osa. 

Päikesetõusujärgsetel tundidel lendavad praegu edela- ja lõunasuunas peamiselt metskiurud ja võsaraadid, sekka ka metsvinte ja mitmeid teisi värvulisi. Kui õhk natuke rohkem soojeneb, siis lööb oma silk-solgutava laulu lahti väike-lehelind. Tema öise rändehüppe lõpetas hommiku saabumine ja nüüd on vaja hakata kriitiliseks kulunud energiavarusid taastama. Veel satub aeda viimaseid väike-põõsalindusid, kes reedavad oma põõsastes tegutsemise kõlava täksimisega.

Millest kukub kägu?

Postitas Looduskalender - T, 03.09.2019 - 15.15

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Loomade suhtlemine helide abil on selgroogsete seas laialt levinud. Selle parimaks näiteks on linnud, sest nende laulu või muid häälitsusi võib kuulda igal ajal. Kuna heli levib ka pimedas, kaugele ning läbi või ümber takistuste, on selle kasutamisel mitmeid eeliseid. Kägu (Cuculus canorus) ei ole lindude seas just kõige osavam laulja ning võrreldes laululindudega kõlab tema lihtne hüüd „kuku“ inimkõrvale monotoonselt. Siiski eristab selle lihtsa häälitsuse järgi isane kägu naabrit võhivõõrast, kelle suhtes olla agressiivsem.

Punajalg-pistrikel on rekordiline invasioon

Postitas Looduskalender - E, 02.09.2019 - 08.08

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Viimastel päevadel on Eestis kohatud rekordiliselt palju meilt läbirändavaid punajalg-pistrikke. Vaatlusi näeb eElurikkuse andmebaasist.

Invasiooniaastatel kohatakse Eestis augustis kokku kümneid isendeid, näiteks 2010. aasta sügisel vaadeldi üle Eesti kokku kuni 100 punajalg-pistrikku. Sel aastal on viimaste päevadega kümne aasta tagune rekord aga juba ületatud ning näiteks ainuüksi Põõsaspea neemel vaadeldi eile, 29. augustil kokku 42 rändavat punajalg-pistrikku. Suuri salku on kohatud mujalgi.

Linnuvaatleja määramisvõistlus - 7. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - P, 01.09.2019 - 15.15

Määramisvõistluse 8. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

Määramisvõistluse 8. vooru üks küsimustest – kes on pildil?

Linnuvaatleja 2019. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 7. voorus oli 138 osalejat, kellest algajaid 111 ja edasijõudnuid 27. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 44 ja edasijõudnutest 8 osalejat.

Seitsmenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnuvaatleja määramisvõistluse 7. vooru küsimused

Postitas Looduskalender - N, 29.08.2019 - 10.10

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Hiireviu ja herilaseviu

Hiireviu ja herilaseviu ( www.looduemees.ee )

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 7. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 31. augusti südaööni.
http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK 

Lumehaned „söövad“ kahlajad välja

Postitas Looduskalender - T, 27.08.2019 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Soodsates oludes kasvab liigi asurkond kiiresti. See sunnib neid hõivama uusi alasid, millel elavad reeglina mitmed teised liigid, kelle elukeskkond võib uue liigi saabudes oluliselt muutuda.

Enim muudavad oma elukeskkonda inimesed, neile järgnevad koprad, kuid muutusi põhjustab ka Põhja-Ameerikas kasvav lumehanede (Anser caerulescens) ja väike-lumehanede (Anser rossii) arvukus – hanede (ja ka eskimo lagle (Branta hutchinsii)) arvukuse kasvust tingitud suurenenud toiduvajaduse tagamiseks hõivavad linnud järjest uusi rohumaid.

Suled paljastavad illegaalse linnukaubanduse

Postitas Looduskalender - T, 20.08.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi illegaalset loomakaubandust piiravad rahvusvahelised seadused, sealhulgas CITES-i konventsioon, on seda keeruline takistada. Näiteks on konfiskeeritud loomade või nende saaduste põhjal keeruline öelda, millise riigi millisest piirkonnast need pärinevad, kuid see teave oleks oluline illegaalse tegevuse peatamiseks.

Hallpapagoi on hinnatud lemmiklind.

Hallpapagoi on hinnatud lemmiklind. / foto: DaveFlker, Flickr.com

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.