Linnuvaatleja

Linnuvaatlejate päevik: www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse tulemused

Postitas Looduskalender - K, 02.12.2020 - 11.11

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Suurnokk

Suurnokk ( www.loodusemees.ee )
 

Eile selgusid 2020. aasta Eesti teravaima silmaga linnutundjad – neljandat korda toimunud Linnuvaatleja määramisvõistlus on lõpule jõudnud. Hea meel on tõdeda, et sel aastal oli osalejaid taas eelmistest kordadest rohkem – kui 2017. aastal lõi määramisvõistlusel kaasa 146, 2018. aastal 229 ja 2019. aastal 240 osalejat, siis sel aastal pani oma teadmised proovile 268 linnuhuvilist. Suur aitäh kõikidele osalejatele!

Kõigepealt aga viimasest voorust. Viimases, 10. voorus oli osalejaid kokku 115, sealhulgas algajaid 99 ja edasijõudnuid 16. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 51 ja edasijõudnutest 2 osalejat. Viimase vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

Digitaalne lennuloendus annab täpsema pildi merelindudest

Postitas Looduskalender - T, 01.12.2020 - 10.10

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Aderwww.loodusemees.ee

Merelindude arvukus on vähenemas. Samas on nende arvukuse muutuste teada saamine keeruline, kuna paljud liigid veedavad aega avamerel, kus nende loendamine on keeruline. Kuna kaldalt linde ei näe, tehakse loendusi laeva või lennukiga, kuid üha enam ka digitaalsete kaameratega. Kui laevalt merelinde loendades ei ole kaamerast väga palju abi, siis lennukilt loendades on boonuseks vaatluste hilisem täpsustamine.

Linnud hübridiseeruvad pigem harva

Postitas Looduskalender - T, 24.11.2020 - 12.12

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader, www.loodusemees.ee

Evolutsiooniliselt lähedaste liikide ristumisel tekkival hübriidil on mõlema liigi tunnused. Liikide ristumisel võivad tekkida ka uued liigid, kuid seda, millised linnuliigid on üldse võimelised ristuma, teame valdavalt laboriuuringutest. Nii ilu- kui ka teaduskirjandusest leiab väiteid, et hübridiseerumine on lindude seas tavaline ja väidetavalt – kuna sageli avalduvad hübridiseerumise tunnused ka välimuses – nähakse hübriide sageli. Kuid selleks, et saada aimu hübriidide rollist uute liikide tekkel, on vaja teada nende hulka looduses.

Linnuvaatleja juhiseid lindude talviseks lisatoitmiseks

Postitas Looduskalender - P, 22.11.2020 - 10.10

Marko Mägi ja Margus, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.

Linnamüra ei lase lindudel rahus keha kinnitada Looduskalender T, 17.11.2020 - 12.12

Linnade osakaal maastikus ning nende tähtsus elupaigana üha suureneb. Siiski kaasneb linnaeluga lisaks hüvedele ka mitmeid segajaid, sealhulgas müra. Lisaks häälitsuste abil üksteisega suhtlemisele takistab müra ka ligihiiliva kiskja märkamist ja tõstab silmadega ümbruse jälgimise olulisust. Sagedasem ringivaatamine jätab aga vähem aega toitumiseks.

Rasvatihased peavad söömise ajal ka ümbrust silmas pidama

Rasvatihased peavad söömise ajal ka ümbrust silmas pidama. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Linnusõnnik – inkade impeeriumi nurgakivi Looduskalender T, 10.11.2020 - 12.12

 Linnusõnnikul ehk guaanol on oluline roll inkade impeeriumi ajaloos. Peaaegu 4000 kilomeetri ulatuses Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani rannikul ja sisemaal Andides ning Amazonases laiunud impeerium ei olnud põllunduseks soodne, mistõttu niisutati ja väetati põlde erinevatel viisidel. Rannikult kogutud merelindude guaano oli oluline põldude väetis, aga samuti oluline ekspordiartikkel, mida veeti koguni rannikust 600 kilomeetri kaugusele sisemaale Machu Picchusse.

Laevad guaanolasti ootel Chincha saare reidil Peruus 1863

Määramisvõistluse 9. vooru tulemused

Linnuvaatleja annab teada

Looduskalender P, 01.11.2020 - 16.16

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 9. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli üheksandas voorus kokku 116, kellest algajate küsimustele vastasid 98 ja edasijõudnute omadele 18.

Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 29 ja edasijõudnutest 4 osalejat. Edasijõudnutest juhib enne viimast vooru Camilo Carneiro 43 punktiga, teisel kohal on Merike Hiibus 41 ja kolmandal kohal Laine Laidvee 40 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 45 punktiga esikohta Kaidi Erik, Katrin Hermaste, Kaili Orav ja Andres Tamm.

Üheksanda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Linnuvaatleja määramisvõistluse tähtaeg läheneb

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled. Meelva, Matsalu

Valgepõsk-lagled. Meelva, Matsalu ( www.loodusemees.ee )
 

Looduskalender K, 28.10.2020 - 15.15

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. oktoobrini.

9. vooru küsimused leiate siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Droonihäiring – kuidas kaitsta lindu?

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto VikipeediA

Looduskalender T, 27.10.2020 - 12.12

Droonide lennutamine meelelahutuseks on levinud: nendega filmitakse, pildistatakse, lennutatakse lusti pärast nii asulates kui ka looduses. Kui näiteks lennujaamade lähistel ja elamupiirkondades on ohutuse tagamiseks ja häiringute tõttu drooni lennutamine reguleeritud, siis looduskaitse seisukohalt on droonindus suhteliselt vaba ning kohati on vaid igaühe sisemine eetikanorm see, mis sunnib piirama loomade häirimist.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.