See, milline saab olema Sinu tuleviku mets, ei sõltu paraku ainult enda tahtest. Tuleb väga täpselt arvestada looduse eripärasid. Pinnas, vee liikumine ja veetaseme aastaringsed muutused määravad ära, millistest puuliikidest saab koosneda üks tugev ja terve mets. Üsna olulist rolli mängib vee ja mulla omapära just alustaimestiku kujunemisel.

Me võime raie kavandamisel lähtuda kuitahes õigeist põhimõtteist ja jätta kasvama kuitahes hästi valitud puid, kuid järelemõtlematu ja hoolimatu väljavedu võib muuta selle kõik olematuks. Tulemuseks on vigastatud puud, purustatud pinnas ja alustaimestik, maha rullitud ning sodiks trambitud järelkasv.

Seepärast on välja veo õige ettevalmistamine, õige väljaveoviisi valik, õige tehnika ning korralik järelevalve hädavajalikud asjad. Mitte mingil juhul ei tohi alustada raiet, mõeldes, et kui saan puud langetatud, küll nad kuidagi metsast välja ka saab.

Samuti tuleb meeles pidada, et iga väljavedu lõhub kuigivõrd metsa. Seega me saame kahjustusi küll vähendada, aga täiesti ära hoida neid ei saa.

Enne kui saele voli anda, tuleb läbi mõelda, kas tasub midagi langile alles jätta. Elujõuline järelkasv on rahaline võit, sest neid kohti ei ole siis vaja uuesti täis istutada või külvala.

Seega tuleks raie ja eriti väljavedu kavandada ning korraldada nii, et võimalikult palju kasvuvõimelist järelkasvu alles jääks. Ühtlasi säilib nii alustikku ning seeneniidistikku, mis sealt siis kiiremini ülejäänud maa-alale levib.

Peaksime muidugi vaagima, missugune järelkasv annab kiiremini uue ning antud kohale sobiva metsa. Äranäritud haavavõsa tulevases männikus või liiga kaua varjus kiratsenud männikõverikud pole mingi väärtus.

Selle sajandi kõige levinum metsaraie viis on kahtlemata olnud lageraie. Tõepoolest, nii saab kõige paremini kasutada võimsaid masinaid ja puidu omahind tuleb tunduvalt madalam. Kuid metsale tervikuna, sealhulgas mullastikule, veestikule ja loomastikule, on lageraie kõige kahjulikum raieviis.

Seega, parem oleks, kui saaks üldse läbi ilma lageraieta! Paraku näib see olevat üpris lootusetu. Aga sel juhul tuleks rakendada kõiki mõeldavaid abinõusid, et vähendada lageraie kahjulikku mõju elustikule.

Mõni sõna sellest, kui oted pärinud või kätte saanud või ostnud tüki üsna looduslikus seisundis metsa. Mis siis saab?

Kõigepealt võiks kohale kutsuda asjatundjad. Kindlasti oskavad teid abimeheni juhatada Eestimaa Looduse Fondi töötajad.

Üldjuhul selgub, mets on küll üsna looduslik, aga kaugeltki mitte ürgmets. Selles metsas võib leida paar-kolm ohustatud liiki ja võib-olla ka mõne harulduse.

Ilmselt on kohalekutsutud asjatundjad võimelised andma põhilised soovitused, kuidas leitud 2-3 liiki ennast hästi tunneksid. Samas tahaksite sellest metsast kohe ka tulu saada, kui just mitte uue sõiduriista ostmiseks, siis vähemalt maamaksu tasumiseks. Mida teha?

Kuidas siis ikkagi oma vara säästlikult majandada? Nii, et Sinu maadel kasvaks ilus mets aastakümneid ja võib-olla isegi aastasadu, aga aegajalt oleks ka tulu loota. Üheks võimaluseks on rajada endale püsimets.

Inimese istutatud-külvatud mets on enamasti üheliigiline, seal kasvavad, kas ainult kuused, männid või näiteks kased. Kindlasti on seal puud ühevanused, nad saavad vanaks ühel ja samal ajal ning kui inimene neid maha ei raiu, variseb neist enamik kümnekonna aasta jooksul.

Palumännik. Kaiu mõhnastik

Proovime kõigepealt selgeks teha, milline mets Sinu maadel kasvab. Üks võimalus on metsa liigitada selle järgi, mis puuliik on selles enamuses. Nii on sündinud sellised sõnad nagu männik, kuusik, kaasik, lepik, tammik, aga ka pärnik, haavik ja kadastik.

Ent kui asjasse sügavamalt süüvida, siis mõistame, et ka männikul ja männikul on vahe. Ja sookaasik on sootumaks midagi muud, kui põllu servas sirguv arukaasik. Metsateadlased on välja mõelnud väga täpseid metsatüüpide süsteeme. Kuigi neid on mitmesuguseid, erinevad nad peamiselt selle poolest, mida pidada kõige tähtsamaks. Ühed peavad selleks peapuuliiki, teised alustaimestikku, kolmandad mulda…

Kuidas säästlikult majandada?

Oleme metsarahvas, mets on meid toitnud ja varjanud. Salapäraste laante, linnulaulust rõkkavate salude, tuules mühavate mastimändideta oleks meie elu tunduvalt vaesem.

Ilmselt on tükike Eesti rohelisest rikkusest nüüd ka Sinu oma ja Sa seisad küsimuse ees, kuidas majandada oma metsa.