Kaitsealad

Kirjutas Kaja Lotman, keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Pildistas Margit Turb

Sulgjas õhik

Keskkonnaamet kinnitas 28. detsembri korraldusega kaitsekorralduskavad Valga maakonnas paiknevatele Riidaja ja Keisripalu looduskaitsealadele. Mõlema looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta vana metsa. Kaitsekorralduskavadega nähakse lähiajal ette metsaelupaikade kordusinventuuride tegemist ja alade tähistamist.

Mõlemad looduskaitsealad asuvad Valgamaal Tõrva vallas. Riidaja looduskaitseala (12,8 ha) loodi 2013. aastal eesmärgiga tagada vana laialehise salumetsa ja rohunditerikka kuusiku kaitse. Looduskaitseala jääb tervenisti riigimaale, hõlmates Riidaja külast kirde poole jäävas nn Põrgulaanes ühe metsakvartali. Kaitsealustest liikidest kasvavad alal vööthuul-sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, sulgjas õhik ja pruunikas pesajuur.

Kirjutas Kaja Lotman, looduskasutuse osakonna nõunik

Pildistas Margit Turb

Altja küla kaardirakendus

Altja küla

Lahemaa rahvuspargi maakasutuse, asustuse- ja arhitektuuriväärtuste andmed on nähtavad keskkonnaportaalis.

Keskkonnaagentuuri ja -ameti ühisel jõul lisati Lahemaa rahvuspargi maakasutuse, asustuse- ja arhitektuuriväärtuste andmed keskkonnaportaali avalikku kaardirakendusse.

Rahvusparkides ja teistel kaitsealadel tehakse järjepidevalt erinevaid uuringuid ja inventuure, et parimal moel kirjeldada ja saada ülevaade alade väärtustest. Need andmed on aluseks nii kaitseväärtuste säilitamiseks vajalike tegevuste planeerimisel kui ka erinevate kaalutlusotsuste tegemisel.

Kirja panid Helen Kivisild, Maris Sepp ja Sandra Urvak Keskkonnaametist

Pildistas Kadri Paomees

Harilaid Vilsandi rahvuspargis

8. detsembril on Vilsandi, Soomaa ja Karula rahvuspargi 29. sünnipäev. Rahvusparkidesse külla minekuks tasub võtta aega ka praegu, talvel. Loodus on külmvalges ehtes ning lumevalguses on talvised vaated hoopis isemoodi.

Iga rahvuspark on omanäolise ning erilise looduse ja kultuuripärandiga.

Kirjutas ja pildistas Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Pruun suurkõrv

Oktoobri keskel toimus Horvaatias Brijunis rahvusvaheline konverents UNEP/EUROBATS liikmesriikidele. Sellise lühendiga nimetatakse Euroopa nahkhiirte populatsioonide rahvusvahelist lepet, mis sõlmiti 1994. aastal. Praeguse seisuga on leppega ühinenud 38 liikmesriiki, kelle alal elab ühtekokku 51 nahkhiireliiki. Eesti liitus leppega 2004. aastal.

Konverentsil võeti vastu mitu olulist resolutsiooni. Tuuleparkide mõjust nahkhiirtele kutsutakse liikmesriike tagama, et tuuleparkide arendustegevuses ei saaks kannatada Euroopa nahkhiirte populatsioonid. Abimaterjalina koostati dokument otsustajatele, millised andmed peaksid kajastuma nahkhiirte uuringutes, kus käsitletakse võimalikke mõjusid.

Kirjutas ja pildistas Margit Turb, Keskkonnaameti spetsialist

Lõikuskuu lõpus kogunesid 17 Otepää piirkonna noort, et Keskkonnaameti eestvedamisel avastada jalgratastel Võrumaa loodust ning lüüa kaasa looduskaitse tegevustes.

Tarmo Evestus räägib kuuse-kooreüraski elust. Foto: Margit Turb

Kolme päeva jooksul tutvuti kaheksa kaitstava alaga Missost Piusani. Viljapõllud, metsad, arvukad järved, hajali majapidamised, käänulised teed ning tõusud-langused – jalgratastega liikudes sai tunnetada kohalikku maastikku läbi rahuliku kulgemise. Kolme päevaga läbisid noored ühtekokku 70 km.

Ilmunud on Karula rahvuspargi infolehe Tarupettäi suvenumber

Seekordne kaanelugu on Karula rahvuspargi sümbolliigi, must-toonekure käekäigust. Urmas Sellise abil saame ülevaate, mis seisus on must-toonekure asurkond piirkonnas ja mis toonela lindu kimbutab. Juttu tuleb ka sel kevadel üle Eesti palju kõneainet pakkunud must-toonekure kasulaste eksperimendist.

Ülo Väli aitab lähemalt tundma õppida kanakulli ning annab nõu, kuidas ennetada konflikte ühe meie osavama röövlinnuga.

Teised lood:

Kirja pani Krista Kingumets, Keskkonnaameti keskkonnahariduse peaspetsialist

Pildistasid Krista Kingumets, Ave Huugen ja Tuuli Hommik

Purjepaadiga Rannapungerja jõega tutvumas

Jaanipäeva järgsel nädalal toimusid rahvusparkides kolm noorte looduskaitsjate ühiskursust. Vilsandi rahvuspargis said kokku Vilsandi ja Karula noored, Lahemaa rahvuspargi noortele tulid külla Matsalu ning Alutaguse rahvuspargi noortele omakorda Soomaa noored looduskaitsjad.

Keskkonnaamet kutsub osalema

Nele Sõber, Keskkonnaameti projektijuht

2. juulil, pärandniitude päeval ühendavad kolm pärandniitudega tegelevat LIFE’i projekti – „Loodusrikas Eesti“, PuisniiduLIFE  ja LIFE Sidusad pärandniidud oma jõud, et pakkuda huvilistele võimalust tutvuda erinevate niidukooslustega. Matku juhendavad nii maahooldajad kui ka looduskaitsjad. Matkale saab minna mitmesse Eesti kanti.

Ajalooliselt korjas vanarahvas heinamaarjapäeval, 2. juulil ravimtaimi, tegi tuld ning valmistus kibekiireks heinaajaks. See on ka päev, mil Eesti niidud on oma kõige kaunimas õieehtes.

Kirjutas ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistatud Soomaa nime tähistamiseks peetud seminarilt Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses.

Tänavu täitub 100 aastat sellest, mil Soome päritolu geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö mainis esmakordselt nime Soomaa. Selleks puhuks anti geograaf Taavi Pae eestvedamisel uuesti välja raamat, mis koondab 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Johannes Gabriel Granö artiklit „Eesti maastikulised üksused.“

Taavi Pae Soomaa seminaril

Kirjutas Tiina Ojala, Kõruse küla elanik

Pildistas Maris Sepp

Kõruse tuulik

Kõruse on ca 15 ruutkilomeetri suurune küla Tagamõisa poolsaarel Loode-Saaremaal. Eelmise sajandi alguses ja meie vabariigi algusaegadel oli see 75 suitsuga piirkonna suurim ja üks Saaremaa suurematest küladest. Praeguseks on Kõruse üks siinkandi enim muutunud küladest.