Loodusemees

Arne Ader

Sinimustvalge värvikombinatsiooni leidmine Eestimaa loodusest valmistab igale eestlasele rõõmu ja vahest tuleb seesuguseid märkamisi sagedamini ette just 24. veebruari paiku. Fotograafidele – ja kes meist poleks tänapäeval fotograaf – on see eelkõige musta tooni leidmise väljakutse... Sinine taevas ja valge lumi raamivad meie talvemaastikke üpris sageli.

Eesti lipu värvid leiame aga ka pasknääride ja sinikaelte tiibadelt ning taevasina suunas sirgunud härmas kaskedelt.

Rohkem pilte leiad Loodusemehe ajaveebist.

Arne Ader

Tänavuse aasta puu – harlik haab – on üks rähnide lemmikuid. Jutt käib eelkõige pesaõõnsuste rajamisest, mida teevad haavapuudesse meeleldi nii suur-kirjurähnid kui ka musträhnid. Kuna mõlemad rähniliigid kasutavad rajatud õõnsusi enamasti vaid ühel pesitsusaastal, siis jääb nende puutöö kasutamiseks paljudele teistele metsaelanikele.

Nendest teistest võiks saada üpris pika nimekirja, ent siinkohal on soov tõsta esile üht värsket talvist linnuvaatlust. Nimelt külastas talveõhtu hämaruses Hinnomäe haaviku rähniõõnsust värbkakk! Selle vaatluse kohta on võimalik lähemalt lugeda Loodusemehe ajaveebis.

Arne Ader

Alates kooljakuu algusest olen oma aias jälginud tähelepanelikult kolme kompostri ümber toimuvat. Märkasin nende juures urgusid, mis olid selgelt palju suuremad kui hiirte käigud. Kompostil tegutsevatest kaelushiirtest ja juttselg-hiirtest olen siin juba varasemalt kirjutanud. Nüüd aga võtame vaatluse alla Otepääl asuva „komposter-ridaelamu“ ühe peategelase – tuhkru.

Tuhkrud on minu koduses Otepää aias tegutsenud vähemalt 50 aastat. Mäletan eelmise sajandi 1970. aastaid, mil vanaisa ja vanaema pidasid siin siga ja kanu. Siis juhtuski, et munad ja kanad hakkasid laudast kaduma... Kuni ühel päeval tuli vanaisa ja näitas mulle lähedalt tuhkrut: ta oli kanavargast hangu läbi löönud... 

Arne Ader

Jätkame Loodusemehe kompostris ja selle lähiümbruses tegutsevate loomade tutvustamisega. Tänane lugu on kartulikoori tassivast juttselg-hiirest.

Juttselg-hiir on Eesti põldude ja heinamaade üks tavalisemaid hiiri, kes tunneb end koduselt muuhulgas ka väikelinnade aedades. Talvel on selle hiirekese määramine imelihtne, sest teisi musta seljajutiga närilisi meil sel ajal ei esine.

Kartulikoored ei kuulu vahest juttselg-hiirte lemmikpalade hulka, kuid parema puudumisel osatakse seesugusest toidust lugu pidada küll. Vähemasti siis, kui läheduses pole mõnda lindude toidumaja, mille juures saab alla pudenenud päevalilleseemneid põske pista.

Arne Ader

Hilissügisest on saamas talv ning talvitavatele loomadele muutub toidu leidmine iga päevaga keerukamaks. Külmade tulekuga on iga söögikord tähtis, mistõttu ei jäeta kasutamata ka võimalust külastada aedadesse paigaldatud kompostreid ja kompostikaste. 

Sel hilissügisel ja talvel on Loodusemehel plaanis uurida ühe Otepää koduaia kompostris ja selle ümbruses toimuvat. Küsimusi on mitmeid. Millised loomad kompostreid külastavad? Millised toidujäätmed erinevaid liike ligi tõmbavad? Kuidas kompostrite külastajad omavahel läbi saavad? 

Arne Ader

Tänavune sügis pole olnud kuldsete ja leekpunaste toonide loomisel kuigi helde. Nädalavahetusel Alam-Pedja Kirna matkarajal rännates jäi silma, et alles kolletama hakanud lammihaavikud (vt ka juures olevat fotot) olid juba poolenisti raagus ja täpselt sama oli juhtunud Pedja jõekalda künnapuudega! Mitmel pool Eestimaal on olnud siiski võimalusi kirkaid sügisvärve nautida: minu enda selle sügise kõige värvilisemad elamused on näiteks Haanjast ja Järvamaalt. 

Mis peitub sügisese värvimängu taga ja miks iga puu ning iga sügis on veidi erinev? Teeme alljärgnevalt lühikokkuvõtte sellest, mis puulehtede värve kujundab.