Hommikul tuleb emaslind poegi toiduga pesapakust välja meelitama, aga pea kogu minek toimub emaslinnu järelevalve all. "Unisemaid" sunnitakse pesapakus lendu tõusma. Hommikune aeg on minekuks hea.

Tähelepanelik eristab vanalindu noorlindudest, aga kuivõrd väike on nende suuruse vahe.

Rasvatihane         Parus major

Täna hommikuks oli teise pesapaku üheksa tihasepoja lahkumine ettearvatav. Huvilised nägid kuidas asi toimus.

Suur hulk vaatajaid tundis meile igapäevaselt tuttavata lindude toimetamist, usutavasti sai veidi rahuldatud ka aasta linnu tegemistesse puutuv uudishimu.

Kahjuks ei näinud me tänas hommikust tihasepoegade pesalt lahkumist ülekande katkestuse tõttu. Pesapakust 2 on poegade pesast lahkumist oodata homme-ülehomme.

Pesa mahajätmine toimub sagedamini varahommikul.

Rasvatihase 18-päevased pojad on juba lennuvõimelised ja võivad iga hetk pesast lahkuda, Vana-Kuuste 02.06.2016 / foto: Margus Ots

Rasvatihase pojad lahkuvad pesast tavaliselt 18-20 päeva vanustena. Esimesena pesitsema asunud tihastel on pojad pesast juba välja lennanud, kuid enamus poegadest saab lennuvõimeliseks järgneva nädala jooksul. Kaameratega rasvatihase pesades edeneb pesitsemine selliselt:

Kõik linnupojad ei kooru samaaegselt ning seega on pesades koos erivanuselisi poegi. Niinimetatud asünkroonne koorumine on tingitud munade hauduma hakkamisest kohe peale munemist. Kui näiteks röövlindude pojad kooruvad paaripäevaste vahedega, siis väikesed värvulised alustavad haudumisega kurna täitudes ja kõik pojad kooruvad reeglina 24 tunni jooksul. Siiski, arvestades värvuliste kiiret arengut, võib ööpäev hilisem koorumine edasist oluliselt mõjutada – teistest hiljem koorunud pojad on väiksemad ja sageli ei õnnestu neil lennuvõimeliseks sirguda.

Rasvatihase aasta linnumääramise võistluse 4. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 87, sh algajaid 54 ja edasijõudnuid 33. Kõigile viiele küsimusele vastasid õigesti algajate hulgas 36 ja edasijõudnutest 6 osalejat. Õiged vastused koos selgitustega leiab 4. vooru küsimuste

juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Kõikide õigesti vastanute vahel loosisime välja kaks Eesti Loodusmuuseumi (www.loodusmuuseum.ee) perepääset – need võitsid Mai Ivask ja Marju Pajumets.

… kuni 27. mai südaööni.

Algajate küsimused leiate: LINK

Edasijõudnute küsimustik: LINK

Must-kärbsenäpi isaslind rasvatihase pesakastis toimuvat uudistamas / foto: Marko Mägi

Must-kärbsenäpp     Ficedula hypoleuca

Kui oled võõras ja jõuad pesitsuspaika teistest hiljem, on informatsioon kohalikest oludest ja nii teadmised kui ka kogemused olulised. Parimate toitumis- ja pesitsuskohtade tundmine võib märgatavalt tõsta pesitsusedukust.

Kui kaameraga pesakastis nr 1 sai rasvatihase poegade koorumist jälgida üleeile 16. mail, siis pesakastis nr 2 koorusid pojad täna hommikul.

Vastkoorunud pojad vajavad esimesel paaril päeval soojendamist, seetõttu istub emaslind aegajalt pesal. Osa munakoortest visatakse pesast välja, aga osa sööb emaslind oma kaltsiumivajaduse rahuldamiseks ise ära. Toiduks saavad pojad esimestel elupäevadel kõige väiksemaid selgrootuid.

Must-kärbsenäpp saabub Eestisse aprilli teisel poolel, kõige hiljem mais. Sarnaselt rasvatihase ja kuldnokaga teeb ka tema pesa puuõõnde või pesakasti, kuid kuna maikuuks on suurem osa sobivatest pesapaikadest juba teiste lindude poolt hõivatud, asub kärbsenäpp sageli juba asustatud pesa üle võtma. Võitlused võivad lõppeda isegi ühe osapoole surmaga – rasvatihane on suurem ja tugevam ning saab enamasti sissetungivast must-kärbsenäpist jagu. Näiteks 2015. aastal leidsin Tartumaal Vana-Kuustes pesakastist rasvatihase munadega pesa servalt kaks surnud isast must-kärbsenäppi. Rasvatihane ilmselt sealjuures ise väga kannatada ei saanud, kuna kõik pojad kasvasid kenasti üles.