Hallhüljes       Halichoerus grypus

Hülgelesilas olid öösel õhus plusskraadid ja vihm jäidet ei põhjustanud nagu mandril juhtus. Nagu eile arvata oli puhus öine kagutuul, mis tormiks ei paisunud jää hülgelesilast eemale, aga pealelõunal tõid hoovused tiheda ujujää jälle randa.

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Lubasime Teile märku anda, kui hakkavad toimuma või toimuvad olulised sündmused hülgelesilas. Olle tegi kaameraga ringkäigu ja on millele tähelepanu juhtida. Alustuseks see, et niikaugele, kui silm ulatab on Saaremaa läänerand kaetud rüsijääga, mis veel lainetab ja suured veeelanikud saavad jää vahel rahulikult sukelduda ja uuesti hingama tulla. Ööseks lubatakse kagutuule tugevuseks kuni 15m/s ja hommikuks võib olukord muutunud olla.

Nurmkana      Perdix perdix

Sulailm on valitsenud Eestis pea kolm ööpäeva ja homseks peaks meieni jõudma Sahara kõrbest jugavoolus saabunud liivatolm, mis sademetega maha sajab ja võib lumepinnal isegi nähtav olla – saame näha. Kui päeval sulatab ja öösiti külmetab muudab see meie kõigi elu keerulisemaks: nii lindudel, loomadel, kui inimestel.

Musträhn       Dryocopus martius

Musträhnid on peamiselt paigalinnud ja nende talvine arvukus peaks küündima kümne kuni paarikümne tuhande isendini, kuid arvukus väheneb sest nende põlisvaenlase metsnugise asurkond meie metsades kasvab. Musträhnid ööbivad talvel oma rajatud puuõõnsustes, kus nad võivadki sattuda metsnugiste saagiks.

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Põdrad kaaluvad keskmiselt pool tonni on talvel enamuses nudipäised -  suurimad maismaaimetajad Euroopas. Kuid nooremaid pullikesi, vähemate sarvedega võime kohata veebruari lõpuni, vahel isegi märtsis.

Talvise aja veedavad põdrad nö kuivemates elupaikades ja võime neid kohata päevasel ajal ka mitmekesi koos liikumas.