Video

Pildistas ja videod salvestas LK team

Laanepüü noorlind kolme nädala eest

Laanepüü            Tetrastes bonasia

Laanepüüde elualadeks on päris erinevad metsatüübid, aga eelistatakse niiskeid segametsi, kus alusmetsas tihedam kuusekasv. 

Meil võis tänavu pesitseda kolmkümmend kuni viiskümmend tuhat laanepüü paari. Laanepüüd on maaspesitsejad, harva kui pesitsetakse mõnes suurema linnu mahajäetud pesas. Kanalistele omaselt võib emaslind pesal haududa kuni viitteist muna ja aega kulub selleks kolm kuni neli nädalat.

Pildistas ja video salvestas LK team

Valgejänes

Valgejäneseid kutsutakse ka metsajänesteks. Pikkjalad liiguvad ringi pigem metsades või soomaastikul ja elupaigana peavad sobivaks ka kuuse alusmetsa ja seda ka segametsades. 

Halljänes ehk põllujänes liigub meelsasti avamaastikel, toitudes nii põldudel, heinamaadel või metsaveertel, aga suuremates metsades halljäneseid me ei kohta. 

Video salvestas Gunnar Karindi 

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Põdralehm maiustamas

Põder          Alces alces

Pildistas ja video salvestas LK team

Pojad pesal

Hiireviu        Buteo buteo

Hiireviud on haugaslased ja meie looduses kõige arvukamad suured röövlinnud, sest pesitsejaid võib olla kuni kuus tuhat paari.

Pildistas LK team

Sellelt pesalt läks just öösorr lendu. Hea oli, et läks, sest võsastikus liikudes on pesa raske märgata ja kerge kogemata peale astuda.

Öösorr        Caprimulgus europaeus

Üle Eesti levinud haudelind. Pesitsejate arvukuseks hinnatakse üle kümne tuhande paari ja saabujaid võime sagedamini kohata maikuu alul. 

Öösorrid eelistavad pesitsemiseks hõredamaid männikuid või männi enamusega segametsi, vahel ka võsastikke ja raiesmikke.