MINU METS ehk kuidas jääda rikkaks

Postitas Looduskalender - L, 06.05.2017 - 11.11
Autorid

Kirjutas Kalle Eller
Foto Arne Ader

Mustikamännik

Mustikamännik.

Sisu

Kuidas säästlikult majandada?

Oleme metsarahvas, mets on meid toitnud ja varjanud. Salapäraste laante, linnulaulust rõkkavate salude, tuules mühavate mastimändideta oleks meie elu tunduvalt vaesem.

Ilmselt on tükike Eesti rohelisest rikkusest nüüd ka Sinu oma ja Sa seisad küsimuse ees, kuidas majandada oma metsa.

Omanikke on mitmesuguseid. Mõned loobuvad kogu tulust, kas seda liiga väheseks pidades või mõnel muul kaalutlusel. Vahel soovitakse, et üsna ürgmetsailmeline mets kohe looduskaitsealaks kuulutataks. Tihtipeale mõeldakse, et hästi palju risti-rästi murdunud puid ongi ürgmets. Loomulikult on puude vaba varisemine ning mullaks saamine ürgmetsa oluline tunnus, aga sama olulised või veel olulisemad on liigiline ja vanuseline mitmekesisus, metsapõlvkondade järjepidevus ja palju muud.

Ka pelgalt majandushuvist lähtuvate omanike hulk on suur. Neil tuleks eelkõige selgeks teha, kelle oma on mets. Kõigepealt, kui kellelegi kuulub mets, kas ta võib siis selle sootuks maha raiuda ja edaspidi linnaseinte vahel raharõõme nautida. Oma mets, teen mis tahan! Kujutlegem nüüd, et kõik Eesti "arukad" metsaomanikud raiuksid oma metsa maha. Olekski ainult pangaarved ja vaid mälestus metsadest. Või loota "lollide" peale, kel mets alles! Mets on meie kõigi ühine varandus, mis kuulub küll hetkel kellelegi, aga hapnikutootja ja kliimakujundajana on ta oluline meile kõigile.

Enamik on umbes sellisel seisukohal, et loodust tuleb hoida ja austada, aga tulu tahaks ka saada. Et vanavanemate istutatud mets jääks püsima ja lapsed saaksid koolitatud. Arvatavasti kuulud Sinagi selliste loodussõbralike majandajate hulka ja loodame, et käesolev Eestimaa Looduse Fondi trükis on Sulle edaspidi abimeheks.

Vaatame siis koos, kuidas oma metsa säästlikult majandada?

---

Tutvustame Teile raamatut peatükkide kaupa.

Raamatu saamise lugu tutvustab Kristel Vilbaste.

Aastal 1999 oli meie metsandus jõudnud kriitilisse seisu - lokkasid röövraied, metsavahid olid kaotatud, aina uuenev metsaseadus lubas metsas raiuda aina rohkem ja rohkem. Tekkisid metsaomanikud, kes tahtsid oma metsa majandada muudmoodi, kui tollased metsamajanduskavad ette nägid. Eestimaa Looduse Fond otsis säästliku metsanduse viise ja üheks selliseks oli püsimets. Toomas Trapido tegi Kalle Ellerile ettepaneku kirjutada metsaraamat, mis õpetaks, kuidas metsast saaks tulu pidevalt ja tulu jaguks ka metsaomaniku lastele.

Sündis metsaomanikele jagatav raamat "Minu mets", millesse peale Kalle Elleri kirjutas teksti ka Rein Kuresoo. Mõnusad pildid joonistasid raamatusse Epp Margna ja Rein Kuresoo. Raamatu toimetas Kristel Vilbaste. Välja andis Eestimaa Loduse Fond, 1999.

 

Metsamajanduslikku kronoloogiat selle hetkeni:

1989

* Vastavalt Eesti NSV taluseadusele anti maa ja mets põliseks kasutamiseks ning tekkis võimalus majandada neid omandit. Esimesed kogemused erametsanduse vallas.

1992

* Algab riigimetsade reformimine. Metsamajandid jagatakse iseseisvateks metskondadeks ja maakondade metsatalitusteks. Metskondadel on kaks eelarvet: riigiasutuse eelarve ja isemajandav eelarve.

1993

* Kevadel alustati talumetsade korraldamisega.

* Vastavalt maareformi seadusele hakatakse maid andma eraomandisse, tekivad erametsaomanikud.

* 20. oktoobril 1993 võetakse vastu metsaseadus.

* Puidukogus, mida võib raiuda, tuleneb metsakorraldusest.

* Ühe omaniku metsades tehtava vähemraie arvel ei tohi teha üleraiet teistes metsades.

* Metsakorraldustööd on litsentseeritavad (ei rakendatud kunagi).

* Riigi metsavalvetöötajad – Metsaameti ja tema struktuuriüksuste töötajad.

* Riigi metsavalvetöötajate õigusi metsade valve ja kaitse alal võidakse laiendada metsaomanike ühenduste ja organisatsioonide töötajatele (ei rakendatud kunagi).

* Hakati rääkima, et nüüd tekib metsale tõeline peremees, keda käskida-keelata pole vaja, sest ega peremees enda tagant varastama ju ei hakka. Raieõigust tõendavaks dokumendiks sai raieloa asemel kinnitatud metsateatis, mille kirjutamise ja kinnitamise aluseks oli kinnitatud metsamajandamiskava.

1994

* Metsarikkumiste arv hakkab suurenema. Siseministeeriumi korrakaitsekomisjoni töö tulemusel võetakse ebaseadusliku puidu turustamise takistamiseks ja puidukasutuse üle kontrolli saavutamiseks kasutusele veoselehed. Ilma turvaelementideta veoselehte hakati kiiresti võltsima – kontroll kadus taas. Metsaameti peadirektor Andres Talijärv räägib, et probleemid pole nii suured. Veoselehte turvalisemaks ei muudeta.

1995

* Koostatakse Eesti Metsanduse Arenguprogramm.

1996

* Algab riigimetsade reformimise uus ring. Isemajandamise eelarved kaotatakse. Metsavahid kaotatakse. Hakatakse rääkima metskondade arvu optimeerimisest.

* Hakkavad tegutsema erametsakorraldajad. Litsentsi pole kellelgi.

1997

* 11. juunil 1997 kiidab Riigikogu heaks Eesti metsapoliitika.

* Metsapoliitika järgi võiks iga-aastane raiemaht olla 7,8 miljonit tihumeetrit tingimusel, et täidetakse metsauuenduse norme.

* Erametsades tuleks loobuda raiete mahulisest piiramisest ja piirduda üldiste nõuetega.

* Riigiasutus Eesti Metsakorralduskeskus likvideeritakse ja asutatakse riigile kuuluv osaühing Eesti Metsakorralduskeskus.

1998

* 9. detsembril 1998 võeti vastu metsaseadus.

* Metsaseaduse järgi kaotati kavandatud metsamajandamine. Metsi võis raiuda, kui puud on piisavalt jämedad või piisavalt vanad.

* Erametsadele koostatakse majandamise soovitusi. Kui metsaomanik või metskond soovib raiuda teisiti kui märgitud majandamise soovitustes või metsamajandamise kavas, siis metsaamet (hiljem keskkonnateenistus) peab juhtima sellele tähelepanu, kuid ei keela.

* Metsateatise ja veoselehtede blankette saab osta poest. Metsateatist ei kinnitata.

* Raieõigust tõendavateks dokumentideks saavad isikut tõendav dokument ja väljavõte kinnistusraamatust.

* Metsaseaduse järgi ei pea kaitseala kaitsemetsas kaitse-eeskirja järgima. Vastuolu Metsaseaduse ja Kaitstavate loodusobjektide seaduse vahel kestab tänaseni.

* Riiklik metsavalve kaotatakse. Kui riigimetskonnad olid enne seda peamiselt metsa kasvatajad ja valvajad, siis nüüd on metskondade peaülesandeks teenida puidu müügiga tulu.

1999

* Veebruaris korraldab Eesti Kaitsealade Liit laiendatud koosoleku, kus arutatakse metsaseaduse puudusi. Tähelepanekud ja ettepanekud saadetakse keskkonnaministeeriumisse.

* Mitme maakonna metsanõukogud saadavad keskkonnaministeeriumisse ettepanekud metsaseaduse muutmiseks.

* Ametisse astuv keskkonnaminister Heiki Kranich moodustab töörühma arutamaks metsaseaduse paranduse ettepanekuid. Kranich lubab seadusi karmistada. Töörühma tegevus hääbus vaikselt aasta lõpus ilma mingi nähtava tulemuseta..

* Eesti Metsakorralduskeskus arvutab välja, et kehtiv seadus võimaldab lähima kümne aasta jooksul lagedaks raiuda 38% Eesti metsadest. Ministeerium ei usu neid arvutusi, kui ei tee ka uusi.

* Metsaameti peadirektor Andres Talijärv kirjutab Maalehes “Vargus ei sobi metsanduse alustalaks” ja “et probleemid pole nii suured kui räägitakse”.

* Toimub esimene keskkonnaorganisatsioonide esindajate ja keskkonnaministri kohtumine.

* Võrumaa metsanõukogu algatusel koostama Eesti metsanduse infosüsteemi projekt.

* Eesti Metsakorralduskeskus korraldab juubelikonverentsi. Ettekannetes juhitakse tähelepanu metsandusliku informatsiooni kogumise ja kasutamise puudustele ning metsanduse kavandamatusest tulenevatele ohtudele.

Sildid