Me võime raie kavandamisel lähtuda kuitahes õigeist põhimõtteist ja jätta kasvama kuitahes hästi valitud puid, kuid järelemõtlematu ja hoolimatu väljavedu võib muuta selle kõik olematuks. Tulemuseks on vigastatud puud, purustatud pinnas ja alustaimestik, maha rullitud ning sodiks trambitud järelkasv.

Seepärast on välja veo õige ettevalmistamine, õige väljaveoviisi valik, õige tehnika ning korralik järelevalve hädavajalikud asjad. Mitte mingil juhul ei tohi alustada raiet, mõeldes, et kui saan puud langetatud, küll nad kuidagi metsast välja ka saab.

Samuti tuleb meeles pidada, et iga väljavedu lõhub kuigivõrd metsa. Seega me saame kahjustusi küll vähendada, aga täiesti ära hoida neid ei saa.

Raie ettevalmistamisel tuleb veoteed ja kogu liikumine täpselt planeerida ja maha märkida. Soovitav on koostada väljaveokaart-skeem, see välistab vaidlused: näiteks ei saa palgatud traktorist eksimuse korral väita, et siit ju oligi tee märgitud.

Eelpoolöeldu kehtib kõikide raiete kohta.

Millest alata? Oletame, et kavas on harvendusraie talumetsas, mis koosneb üsna erineva vanuse ja liigilise koosseisuga puudest. Kõigepealt tuleb mets läbi käia ja saada sellest selge ettekujutus. Vilunud mees tuleb hädapärast toime ka üksnes puistuplaani ja aerofotoga.

Siis tuleb määrata laoplatsi koht, kuigi emamasti pole siin palju võimalusi. Igal juhul peab see olema selline, et metsaveoautod pääseksid ligi iga ilmaga ja veokitel oleks piisavalt manööverdamisruumi.

Seejärel tuleb leida peamine veotee metsas. Mõnevõrra tuleb siin arvestada, kus asub laoplats, kuid kõige olulisem on langi peatelje suund. Enamasti leiate oma talumetsast ka kunagise hobusetee või mõne muu teekese. Kui see ei ole laoplatsi suhtes sobivasuunaline, tuleb planeerida piisavalt suure raadiusega pealesõit laoplatsile. See tuleb raiuda esimeses järjekorras ning võimalikult madalate kändudega.

Järgmiseks tuleb otsida ning märkida teised veoteed, kasutades näiteks kunagist pöllupeenart, kraaviperve. Muidugi juhul, kui kraaviperv pole tihedalt täis kasvanud. Otsida tuleb hõredamaid kohti ja need sujuvate kõveratega ühendada. Kui teed on juba. rajatud ning avastame ühe koha, mis kuidagi loodud võrgustikuga ei klapi, siis las see nurk jääb pigem raiumata, kui et hakkame kogu süsteemi ümber tegema.

Kurvidesse on soovitatav teiste puude kaitseks jätta nn põrkepuud. Need peaksid olema peenemad ja võimalikult väheväärtuslikud, sest veo käigus vigastatakse ja kooritakse nad poolpaljaks, Ka need puud raiutakse väljaveo lõpus. Aga ka piisavalt kõrge känd ajab asja ära.

Kurvides tuleb arvestada ka nö viskeefekti. See on latvade vibutav liigutus vastassuunda, mis võib lõhkuda puid, materdada järelkasvu ning ka inimesed võivad viga saada.

On muidugi hea, kui töö saab tehtud talvel, külmunud pinnasega ning kaitsva lumekihi peal. Ja hea oleks, kui vähemalt harvendusraie kokku- ja väljavedu toimuks hobusega.

Metsatee pärast raiet