MINU METS: mets kaitseb metsaasukaid

Postitas Looduskalender - K, 21.06.2017 - 08.08
Autorid

Kirjutas Rein Kuresoo

Fotod Arne Ader

Abruka salumets

Abruka salumets

Sisu

Praegune metsaseadus ei sea raietele mingeid ajalisi piiranguid ja saed laulavad suvelgi lindudest üle. Ometi peaks teise karmi kirjatähe - kaitstavate loodusobjektide seaduse - järgi iga metsalinnu pesa hävitamine olema karistatav. Ju loodetakse, et metsamehe südametunnistus ei luba aprillist juulini puid langetada.

Rähnide pesaõõnsusi kasutab ka üliharuldane lendorav. Selle öise eluviisiga loomakese elluiäämine sõltub täielikult metsaomaniku tähelepanuvõimest ja südametunnistusest.

Väljaspool lindude pesitsusaega tuleks võimaluse korral säästa kullipesi ja rähniõõnsusi. Rähnid väärivad oma ökoloogilise rolli tõttu viisakat kohtlemist - lisaks igapäevasele saneerimistööle loovad nad pesitsusvõimalusi ka teistele olenditele. Mitmed rähniliigid on just metsanduse survel muutunud haruldasteks.

Metsaomanik peab tundma oma metsa kõiki korruseid. Iga suurem risuhunnik puu otsas viitab sellele, et metsas elab heauskseid tiivulisi, kes ei loe kinnistusraamatut. Mõni neist - näiteks meri-, kala- ja kaljukotkas, on kaitstud rangelt ning nende pesade lähimas ümbruses kehtib täielik raiekeeld. Kaitse-eeskirjade ja võimalike hüvitiste osas tuleb konsulteerida looduskaitsespetsialistidega.

Kakud valmistuvad pesitsemiseks juba kevadtalvel ning sageli langetatakse just siis isaslindude poolt välja valitud pesapuud. Liiga sageli rikutakse kakkude pesitsusrahu just teadmatusest.

Erinevate kakuliikide arvukus kõigub aastati suurtes piirides, kuid sajakonna hektari metsa kohta pesitseb üsna tõenäoliselt mõni kakupaar. Ükski kakuliik ei kuulu rangelt kaitstud ja eriti ohustatud liikide kategooriasse, kuid kuna kakkudele sobivad pesitsemiseks eelkõige raieküpsed metsad, siis sõltub lindude käekäik metsaomanike heast tahtest. Sobivates mõõtmetes pesakastidega võib kakke meelitada ka keskealistesse puistutesse.

Metsataimestiku käekäik sõltub paljus valgusoludest - pärast raieid taanduvad varjutaimed ning tihedaks kasvanud metsas hääbuvad poolvarjutaimed. Nii näiteks vajab mõningatel juhtudel valgustusraiet kuldkinga kasvukoht. Kuid ära toimi siin omapäi. Pea meeles, et kui leiad oma metsast rangelt kaitstavaid taimeliike, tuleks koheselt konsulteerida asjatundjatega (KKI looduskaitse uurimiskeskus, Tartu, Akadeemia 4, tel. 27/427434).

Teistesse kaitsekategooriatesse kuuluvate taimede puhul püüa metsa hoida just sellisena nagu ta on. Metsades kasvavaist looduskaitsealustest taimedest võib veel nimetada jugapuud, karulauku, koldasid, näsiniint, karukelli ja mitmeid käpalisi.

 

Järgnevalt tutvume mõnede looduskaitsealuste loomade ja taimedega lähemalt.

 

 

Valgeselg-kirjurähn

Valgeselg-kirjurähn

 

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

 

Valgeselg-kirjurähn vajab toitumiseks jalal seisvaid kõdunevaid lehtpuid ning selliseid majandusliku väärtuseta kõdupuid ei tohiks langetada kergel käel.

 

 

Musträhn

Musträhn

 

Musträhn        Dryocopus martius

 

Musträhnide raiutud pesaõõnsusi katavad kakud, õõnetuvid, sõtkad, oravad, nugised ja nahkhiired.

 

Kolmvarvas-rähn eelistab toitu otsida kuivanud kuuskedel ning võib end sisse seada kobraste uputatud kuusikus.

 

 

Lendorav

Lendorav, foto Rainar Kurbel

 

Lendorav       Pteromys volans

 

Rähnide pesaõõnsusi kasutab ka üliharuldane lendorav. Selle öise eluviisiga loomakese ellujäämine sõltub täielikult metsaomaniku tähelepanuvõimest ja südametunnistusest.

 

 

Kaunis kuldking

Kaunis kuldking

 

Kaunis kuldking          Cypripedium calceolus

 

Salumetsades kasvav kuldking kuulub rangelt kaitstavate taimede nimekirja.

 

Tumepunane neiuvaip

Tumepunane neiuvaip. Foto Toomas Hirse

 

Tumepunane neiuvaip          Epipactis atrorubens

 

Kuivemates metsades võib just peale raiet õitsema hakata tumepunane neiuvaip.

 

 

Pruunkaru

Pruunkaru

 

Pruunkaru     Ursus arctos

 

Talveund magavad karud ei näe unes raieplaane, seda paremini tuleb metsaomanikul tunda karude kombeid.

 

Metsakuklaste pesades käib asjalik sagimine
Metsakuklaste pesades käib asjalik sagimine

 

Metsakuklased       Formica sp

 

Metsakuklasesse peaks metsaomanik suhtuma, kui oma liitlasesse ja sõpra.

 

Mäger

Mäger. Foto Kalmer Lehepuu

 

Mäger       Meles meles

 

Tõelised mägralinnad – ulatuslikud maa-aluste käikude süsteemid – on aastakümnete vanused.

 

 

Must-toonekurg

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

 

Must-toonekurg      Ciconia nigra

 

Must-toonekurg kuulub rangelt kaitstavate liikide nimekirja. Ta vajab pesitsemiseks täielikku rahu ja pisimgi häirimine sunnib teda oma kodu hülgama.

 

Väike-konnakotkas

Veebikaamera pilt Bea, LK foorumist

 

Väike-konnakotkas      Aquila pomarina

 

Väike-konnakotka pesa võib leida ka põldudevahelistes metsatukkades.

 

 

Metsisekukk

Metsisekukk

 

Metsis ehk mõtus        Tetrao urogallus

 

Range kaitse all on ka kõik metsiste mängupaigad, nende olemasolule viitavad varakevadel lumele jäetud suured jala- ja tiivajäljed. Põliste metsise mängupaikade hävimisel tekivad nn. Hullud metsised, kes võivad mänguhoos isegi inimesele pähe lennata.

 

 

Kanakull

Kanakull

 

Kanakull       Accipiter gentilis

 

Vanades kuusikutes pesitseva kanakulli arvukus on vähenenud ning see liik ei ole enam lindprii nagu vanasti.

 

 

Karvasjalg-kakk

Karvasjalg-kakk

 

Karvasjalg-kakk ehk laanekakk          Aegolius funereus

 

Karvasjalg-kakk on väheldane ja harv kakuliik, kes pesitseb musträhni pesaõõnsustes.

 

 

Kassikakk

Kassikakk. Foto: Kaarel Kaisel

 

Kassikakk        Bubo bubo

 

Meie suurim öökull – kassikakk – eelistab aastakümneid pesitseda samas paigas, enamasti männikus otse maapinnal. Häirimisel hülgab ta pesa kergesti, vaid raie õigeaegne peatamine võib päästa kaku pere.

 

 

Händkakk

Händkakk

 

Händkakk        Strix uralensis

 

Händkakk on praegu meie metsada tavalisim öökull. Pesitseb murdunud puude tüügastes, suurtes õõnsustes ja vanades kullipesades.

 

 

Värbkakk

Värbkakk

 

Värbkakk       Glaucidium passerinum

Sildid