Harilik metspipar         Asarum europaeum

Harilik metspipar on igihaljas taim, tema nahkjalt neerukujulised ja kenad lehed püsivad taimel kogu aasta. Sarnaselt näiteks sinilillega, kellega sageli isegi kasvukohta jagatakse.

Metspipart võime leida lehtpuudega salu- või laanemetsades, kus muld niiskem ja huumuserikas. Mandri Eestis päris tavaline taim, harvemini esineb teda vaid Põhja-Eestis, kuid meie saartelt metspipart leitud ei ole.

Pipralõhna, kibeda ning vürtsika maitse tõttu ongi taim oma nime saanud. Seda lõhna tunneme suvalist taime osa sõrmede vahel veidi muljudes. Metspipar paraku ei kõlba oma mürgisuse tõttu toitude maitsestamiseks.

Metsloomad väldivad metspipart, aga kasutajateks osutuvad hoopis lõhnaainete tootjad – ürgsed ning vürtsikad metsalõhnad on praegusel ajal „in“.

Viimaste aastakümnetega on igihaljad taimed Euroopas levinud põhja poole ja seda seostatakse enamalt jaolt kliima soojenemisega. Teadlaste viimaste aastate dokumenteeritud uuringud osundavad, et atmosfääris suurenenud CO2 tase suurendab igihaljaste taimede konkurentsivõimet heitlehiste ees.

Igihaljaste taimede lehtede struktuur erineb oluliselt heitlehiste taimede omast: üldjuhul peavad igihaljaste taimede lehed looduses püsima mitme kasvuperioodi vältel. Igihaljaste lehtede rakud on heitlehistega võrreldes paksema rakuseinaga ning „tihedamalt pakitud“, sisaldades rohkem struktuurset, kui mittefotosünteesivat kude.