Noarootsis Hosby küla servas olevale põllule hakkasid tuulevaikse ilmaga laskuma sadakond hallhane.

Üllatuseks muutus hetkega umbes 50-60 meetri kõrgusel korrapäraselt ühes suunas lendav parv kaootiliseks segapuntraks, neid võis õhus näha erinevates ja päris koomilistes poosides – ajas naerma. Pole kunagi varem tähele pannud sellist hanede trikitamist, tundus, et nad teevad seda siiralt lusti pärast. Ei maksaks ju alahinnata ka lindude võimalikke rõõmsameelseid emotsioone, mis võiks väljenduda just sellisel kombel.

Teine kord nägin samasuguseid hallhanede manöövreid möödunud nädalalal tuulise ilmaga Haeska rannas samas suurusjärgus ja sarnasel kõrgusel lendava linnuparvega. Tuhandepealises tihedas haneparves vist selliseid asju ilma kokkupõrketa teha ei saagi.

Fotodelt paistab, et mõni isend lendab lausa selg alaspidi, pea aga paikneb igas olukorras ontlikult lendavale linnule kohaselt.

Hanede õhus keerlemised ja pöörlemised tekitasid paralleeli drooni digitaalse kompassi kalibreerimisega, kus lennumasinat käes hoides tuleb teha horisontaalne ja vertikaalne ring, et seade suudaks enda asukohta täpsemini määrata. Mine tea, ehk hanedki positsioneerisid oma asukoha ja olid õnnelikud, et just sellesse paika jõudsid.

Uurisin ka mitme ornitoloogi arvamust sellise hanede trikitamise kohta ja tõdesin, et kindlat seletust tuleb veel otsida.

Meenub hästiunustatud kontekstis vastus küsimusele, miks vares lendab selg alaspidi – niisama.