Hunt

Karu ehk pruunkaru             Ursus arctos

Hunt, hallhunt ehk susi            Canis lupus

Ilves ehk harilik ilves              Lynx lynx

Alustuseks anname teada, et juba veerand sajandit peavad meie jahimehed metsades jahirahu 24.-26. detsembrini.

Umbes sajal emaskarul kestab talvepesas poegimise aeg (toimuvast kirjutame lähiajal). Karudel läheb üldiselt hästi, talvituma läks seitsmesaja isendi ringis.

Seoses viimaste aastate Aafrika seakatkuga, mis on pea 90% ulatuses laastanud metssigade populatsiooni on kasinamaks muutnud huntide toidulaua, mida mõningal määral kompenseerib metskitsede arvukuse suurenemine. Koduloomade murdmisi esineb Eestis ligi tuhatkond. Tõepoolest hundikarjad koos näljaste kutsikatega murdmisi sügisesel ajal põhjustavad, aga lambatallede murdmisega saavad Lääne -Eestis hakkama ka shaakalid.

Kärntõbiseid hunte kohatakse palju, selle haiguse põeb läbi kolmandik huntidest, kuid tõbi ei ole paljudele isenditele surmav. Eestis on aastatega likvideeritud marutaud, kuid selle asemel põevad meie kiskjad nüüd kärntõbe.  

Alates viimasest karmist talvest 2012. aastal, kui ilveste põhilisi saakloomi, metskitsi jäi loodusesse äärmiselt vähe nii, et jahimehedki neid enam ei küttinud. Seejärel on kahanenud ka ilveste järelkasv. Ilvesepopulatsiooni uurimisega meil tegeletakse, telemeetriliste saatjakaelustega on varustatud pea paarkümmend ilvest – nii saame parema ülevaate loomade liikumistest, nende toidulauast jpm-st.

Katsume Teile jõudu mööda ka teadlaste uurimistöid tutvustada.