Värbkakk     Glaucidium passerinum

Kui kodukakk Klaara tegemisi saame kaamera vahendusel jälgida, siis teiste kakulistega on lood keerulisemad. Aga kevadisel ajal on suuremaid kakulisi kena alates hämarast kuulamas käia ja kui õnne, siis ka lendamas näha. Värbkakud seevastu tegutsevad päevasel ajal ehk kuni hämarani – tegu ju Euroopa pisema kakuga, kes suuruselt vaid leevikese mõõtu.

Pesitsusaja alguseks kolivad talvel laiemalt ringi liikunud värbkakud jälle vanematesse neile pesitsemiseks sobivatesse metsadesse. Värbkakud on suluspesitsejad ehk siis tuleb leida, kas juba tuntud puuõõs või leida kasutuseks mõni eelmise aasta rähnipesa (suuremad rähnid rajavad oma perele igal aastal uue pesaõõnsuse).

Värbkakke võime kohata pea kõikjal Eestis, ka meie saartel, aga ikka seal kus leidub vanemat metsa ehk nn vääriselupaiku, meelsamini  muidugi kuuse enamusega, kuhu endid suuremate ja tugevamate ohu eest peita.

Märtsikuu poolest hakkavad linnud pesitsuseelselt oma tasast vilet laskma, kuid isegi päris tuulevaiksel õhtu- või hommikuhämaras võime seda kuulda vast napilt mõnesaja meetri kaugusele.

Värbkakud on väikese pea ja lühikese sabaga. Mõlemad sugupooled kannavad aastaringselt sarnast sulestikku. Seljasulestik tumepruun, kaetud kollakasvalge tähnistusega. Kõhualune valkjas, roostepruunkate pikivöötidega (videos kõik kenasti näha ja kuulda). Suured silmad ja nokk kollased, kulmutriibud heledad. Jalad sulised, küünised tumepruunid.

Väiksemate isaslindude kehapikkust algab viieteistkümnest  sentimeetrist, aga paarikümne sentimeetrisest pikkusest ei saavuta isegi veidi kogukamad emaslinnud. Kehakaalu vähematel poolsada grammi, suurematel isenditel kuni paarkümmend grammi rohkem.

Värbkakkude lennupilt paistab pehme ja lainjana, tiibade siruulatus suurematel kuni nelikümmend sentimeetrit.

Saaki varitseb lind sageli lageda ja metsa või võsa piiril. Vahel päris avalikult, kas mõnel kuivanud oksatüükal või kuuseladvas istudes. Paigale tardunud värbkakku ei pruugi me olenemata nähtavast paigast tähelegi panna. Linnud pole eriti inimpelglikud ja lasevad oma tegemisi kenasti jälgida.

Keda pisikesed röövlinnud jahivad? Värvulistest käib neil jõud üle, neid jahitakse rohkem rände- ja pesitsusajal. Lagedatel aladel jahitakse väiksemaid närilisi, karihiiri, niidu-uruhiiri ja teisi pisinärilisi.

Värbkakkude vaatlused: LINK

Värbkakk