VIDEO: põdralehm kahe vasikaga

Eingereicht von Looduskalender - Fr., 03.05.2019 - 12.12
Autorid

Põdrapere liikumise video salvestas Ahto Täpsi

Pildistas Jaan Mitt

 

Kahe vasikaga põdralehm

Textkörper

 

Põder       Alces alces

 

„Baby boom“ – ju seda võib ka nii nimetada, algas meie metsade põdralehmadel aprillikuu viimasel nädalal, aga põdraasurkond täieneb kogu maikuu vältel.

Noortel, alles paari aasta vanustel, esmakordselt poegivatel põdralehmadel on tavaliselt üks vasikas. Emasloomade vanuse kasvades ja hea toitumuse korral on vasikaid sageli kaks, harvemini kolm. Vastsündinute kaal võib päris tublisti kõikuda, jäädes kuue ja kuueteist kilo vahemikku.

Tragid põdravasikad hakkavad lisaks emapiima imemisele pea koheselt ka rohtuliblesid näksima.

Vasikate areng toimub uskumatult kiirelt: juba mõne nädalaselt joostakse inimesest kiiremini ja kolmenädalaselt alustatakse noorte juba puuvõrsetega maiustamist…

Põdravasikad tarbivad olenevalt vanusest päevas kuni paar liitrit piima ja põdralehm imetab neid hilissügiseni välja, kuigi selleks ajaks kaaluvad vasikad juba üle saja kilo.

Venemaa põdrafarmides (aastate eest oli neid päris arvukalt) on põdrapiima toiteväärtust põhjalikult uuritud. Mai ja juunikuus ulatus põdralehma päevane lüps kuni seitsme liitrini: 8-13% rasvasisalduse ning 12-16% valgusisaldusega.

Paari-kolme päevased põdravasikad, kelle lähedusest peale pildistamist peab ka kogenud metsamees targemaks koheselt taanduda…

Paari-kolme päevased põdravasikad, kelle lähedusest peale pildistamist peab ka kogenud metsamees targemaks koheselt taanduda…

Juhul, kui peaksite põdravasikaid praegusel ajal märkama tuleks lahkuda koheselt ja tuldud teed pidi. Ohu korral jäävad vasikad lihtsalt maapinnale lamama. Põdralehm jätab sageli mõnepäevased vasikad varjulisse paika puhkama, aga käib neid imetamas, enne kui vasikad on juba niivõrd tragid, et suudavad vanaloomaga kaasas käia (vaata videost).

Üksikut põdravasikat ei tasuks orvuks või hüljatuks pidada. Suured loomad tunnevad oma eluruumi hästi nagu ka seal valitsevaid ohte.

Põdralehm sunnib mõni aeg enne poegimist temaga koos talve veetnud, eelmise aasta noorlooma(d) „iseseisvat elu“ alustama (emasloom ajab mullika(d) lihtsalt enda juurest minema).

Niisiis peavad juba aastased põdramullikad nüüdsest ise hakkama saama. Kevad ja varasuvi ongi selline aeg, kus kogenematud põdrad nii asulatesse, kui linnadesse satuvad sest otsitakse ju eluks sobivat territooriumi. Veidi rahulikuma liiklusega öötundidel ületatakse maanteid, aga pahatihti ei pääse noored ja  kogenematud loomad enam päevase tiheda liikluse tõttu tuttavasse metsa tagasi. Stressiseisundis kaotatakse orientatsioon ja nõnda võib juhtuda kõiksugu segadusi ning pahandusi nagu ajalehtedest vahel lugeda saame.

Põdrapullidest niipalju, et nemad kasvatavad sarvi, mis kaetud pehme nahaga. Noori, aastaseid põdrapullikesi võime ära tunda harunemata sarvede ehk „pulksarvede“ järgi.

 

EJS jagab ka nõuandeid juhuks, kui peaksid metslooma ja poegadega kokku sattuma:

·       Kui juhtud kokku metslooma poegadega, tagane selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele, võib emaloom sind rünnata.

·       Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta metsloom võib rünnata.

·       Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja nende poegi ning seeläbi ise ohvriks sattuda.

·       Terve metsloom ega ka tema järglased ei vaja inimeste sekkumist ning nad tuleks rahule jätta. Neid ei tohi katsuda ega muidu häirida (silitada, sülle võtta või selfisid tegema hakata).

·       Ära kunagi meelita söödaga metslooma enda lähedusse. Kui metsloom harjub inimese käest toitu saama, kaob neil inimpelgus ning nad tulevad järjest tihedamini majade juurde toitu otsima.

·       Osadel metsloomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras siseneda ei tohi. Nt põtradel poegimisajal või tetredel pulmamängu ajal.

·       Metsloomaga kohtumisel tuleks mõelda ka sellele, et nendel võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid, täid), ka lindudel. Kui oled paljaste kätega lindu/looma puudutanud, tuleb käed kindlasti ära pesta ning võimalusel desinfitseerida.

·       Vigastatud metslooma või linnu leidmisel ei tohiks teda häirida. Haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Sel juhul tuleks helistada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile (1313).

·       Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Metsloomade (sh lindude) loodusest eemaldamine ja kodus pidamine on seadusega keelatud.

Tags

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.