Mustlaik-apollo              Parnassius mnemosyne

 

Kevadised ilmad on tänavu maikuus päris muutlikud, aga pool tundi päikest ja liblikavalmikud juba toimetavad.

Kui eelmise sajandi viimastel kümnenditel võis mustlaik-apollot kohata vaid Kagu-Eestis, siis tänaseks kogu Eesti mandriosas.

Mustlaik-apollo ( www.loodusemees.ee )

Kus me neid kohata võime? Liblikad on päikeselembid, lennates meelsasti avamaastikel, headeks kohtadeks võib pidada jõgede äärsed luhtasid ja niite sest mustlaik-apollode röövikute toidutaimedeks on lõokannused. Need õistaimed kasvavad leppade all või läheduses ehk seal, kus võsastikud vahelduvad lagedate aladega.

 

Lõokannus ( www.loodusemees.ee )

Liblikaid kohtame alates maikuu lõpust ja lennuaeg kestab umbes kuu jagu ning valmikuid on suve jooksul ainult üks põlvkond. Mõnes sobivas kohas võivad nad olla arvukaimaks liblikaliigiks.

 

Emane mustlaik-apollo lehel ( www.loodusemees.ee )

Vaatleme veidi liblikate välimusest: mustlaik-apollo valgete tiibade ülaküljel näeme musti tiivasooni. Läbipaistev esitiiva nurk on kindlasti heaks määramistunnuseks koos kahe musta laiguga.

Tagatiibadel näeme musta kannaosa, tagaserva ja sama värvi tiivanarmad. Tiibade alaküljed on veidi kahvatumad.

Tiibade siruulatus viis pool kuni seitse sentimeetrit ja kui suurema liblika ümber tiirutab veidi väiksem isend, siis saame teda kavaleriks ehk isasliblikaks pidada.

 

Mustlaik-apollo on üks enim uuritud liblikaliik Eestis ja seda „tänu“ arvukuse vähenemisele Euroopas sest Rahvusvaheline Looduskaitseliit kandis liigi punasesse raamatusse.