Lugu hiirvaikusest ja kaelushiirest

Eingereicht von Looduskalender - Fr., 04.10.2019 - 10.10
Autorid

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaelushiir lehesajus 

Kaelushiir lehesajus www.loodusemees.ee )

Textkörper

Ma ei tea, kes mõtles välja sõna “hiirvaikne”, aga selge on see, et see inimene pole kunagi ühegi hiirega ühes toas maganud.

Nädalavahetusel maamajja jõudes sain ma aru küll, et olen taas seltsilised saanud. Kellegi usin käpp oli laua peale kuivama jäetud tassitäie herneseemet mu kummikusse kandnud, kaunistanud hammastega ära Palmolive seebi ja löönud karva läikima ka vaasi toodud astelpajumarjadega.

Kui “köömneread” koristatud, siis olin siiski sunnitud hiirelõksud ülesse panema, sest selle tegelase vanem sugulane üritas eelmisel aastal klaveri pedaalide alla hakata närima oma uue kodu sissepääsu. Viimasel hetkel sain kinnisvara siiski enda omaks kuulutatud ja ukse pitseeritud.

Selleaastane tegelane tundub olevat samasugune muusikasõber, sest ei häbenenud ta ka päise päeva ajal trummihelide saatel mööda inimrohket tuba ringi silgata. Aga järgneval hiirvaiksel ööl ei plaksunud hiirelõksud, vaid väike hall tegelane üritas pimeduses lauale toitude peale pandud pesukausse ära nihutada. Seda tegi ta sellise innuga, et jäi mulje, et köögis toimub ratsavõistlus.

Kaelushiir on tegelikult ilus suurte kõrvadega hiireke, kes umbes tikutoosi pikkune ja saba on tal veel kaks kehapikkust pikk. Pruunika selja ja valkja kõhualuse ning kollase kurgualuse kaelusega hiireke.

Aga väga ablas. Või õigemini suure kogujahingega. Tassitäis herneid pole tal mingi asi kokku kanda, aga tal on ka mitmekiloseid aitasid.

Tavaliselt on mul hiirte reguleerijaks majas nirk, aga sel aastal pole ma teda veel näinud.

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.