Talilinnukaamera - rasvatihane

Eingereicht von Looduskalender - Di., 10.12.2019 - 08.08
Autorid

Tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, info/at/linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Textkörper

Ka sel aastal alustame veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist Eesti kõige tuntumast linnust rasvatihasest. Kui pesitsevaid rasvatihaste paare on Eestis 300 000-400 000, siis talvel on rasvatihane Eesti arvukaim talilind – kokku talvitab siin 1-1,5 miljonit isendit.

Talveks meile jäänud rasvatihased tegutsevad salkadena. Heade toitmiskohtade – näiteks nagu kaamerast nähtav toidumaja – lähedusse jäävad tihased kogu talveks väiksele alale paigale. Tähelepanelikult kaamerat jälgides võib märgata, et rasvatihaste seas valitseb toidumajal sotsiaalne hierarhia – emased asuvad isastest madalam ja peavad seetõttu kannatlikult oma võimalust ootama. Saamaks teada, kas hierarhia peab paika ja kaameras askeldab ikkagi emas- või isaslind, tuleb püüda näha linnu alapoolel asuvat musta triipu – isaslinnul on see laiem, emaslinnul aga kitsam ja alakõhul katkendlik.

Rivaalitsevad rasvatihased

Rivaalitsevad rasvatihased / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Hästi tuntud linnuna on rasvatihasel palju rahvapäraseid nimetusi – rasvaants, talitihane, rasvavana, kikitiits, rasvanäkk, külmatihane, rasvajaak, saeviilija, külmavana on vaid mõned paljudest. Rasvatihase nimetuste kohta saab lisa lugeda linnuhuviliste teabelehes Tiirutaja ilmunud artiklist Rasvaants ja lihatihane ning ka Talitiainen ei olegi talitihane!.

Rasvatihase laulu võib kuulda kevadtalvest alates, sulailmadega aga juba jaanuaris või isegi detsembris. Mitmetest lauluvariantidest on tuntumad kolmesilbiline ti-ti-ta ti-ti-ta (“sitsikleit sitsikleit”) või kahesilbiline ti-ta ti-ta, aga rasvatihasel on teada lausa üle 40 erineva häälitsuse. Rasvatihase häälitsusi võib kuulata xeno-canto või Loodusheli kodulehelt.

Eestis on rasvatihane üldlevinud ja tavaline haudelind, läbirändaja ning talvitaja. Septembris ja oktoobris rändab Eestist läbi arvukalt põhja- ning idapoolseid rasvatihaseid. Rasvatihane, erinevalt näiteks põhjatihasest, endale talvevarusid ei kogu. Talveks lahkub ka osa meie peamiselt noori rasvatihaseid lõuna- ja läänepoole, muuhulgas Poola ja Saksamaani, kuid üksikud isegi Prantsusmaani. Lahkujate hulgas on rohkem metsas elavaid rasvatihaseid, sest loodusmaastikus on karmil talvel raske toitu leida. Asulates pesitsevad rasvatihased on tänu lisatoitmisele paiksemad; ka osa metsa rasvatihaseid kolib talveks linna.

Pesitsusperioodil toitub rasvatihane peamiselt putukatest ja nende vastsetest, talvepoolaastal on tema toiduks ka seemned, marjad ning puuviljad. Talvel on rasvatihane tavaline külaline toidumajades – inimese poolt pakutavad päevalilleseemned ja rasv maitsevad talle eriti hästi.

Rasvatihane oli 2016. aastal Eesti aasta lind. Põhjaliku info rasvatihase ja teiste tihaste kohta leiab rasvatihase aasta kodulehelt www.eoy.ee/rasvatihane.

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.