Jäälind        Alcedo atthis  

Tavaliselt jääb värvika sulestikuga jäälinde meile talvituma umbes sadakond. Linnud saavad tegutseda jäävabadel jõgedel, ojadel ja allikatoitelistel kraavidel.

Kalatoidulised jäälinnud jahivad saaki madalas ja selges vees, kus läbipaistvust peaks olema vähemalt kolmkümmend sentimeetrit. Tavaliselt on sellisteks paikadeks vooluvete ülemjooksud, mida ääristavad puud.

Jäälindude saakkalad jäävad umbes viie sentimeetri pikkusteks. Sukeldumisel tabatud saagiga lennatakse tagasi puuoksale. Seal uimastatakse kala löögiga vastu istumisoksa ja neelatakse peapool ees alla.

Jäälind väikese ojal mis ei külmunud detsembri aluguse pakasega

Jäälinnud on meie looduse põlisasukad ja äratuntavad ei ole nad ainult värvikuse tõttu, vaid ka linnu silueti järgi: kui märkame pikka nokka ja lühikest saba. Jäälinnul paistab pikkust olevat veidi alla paarikümne sentimeetri ja seda umbes neljakümne grammise kehakaalu juures.

Isas- ja emaslindude sulestikud paistavad sarnased. Kui meil peaks õnnestuma kiire, ettevaatliku ja inimpelgliku jäälinnu tegevust jäädvustada, saame hiljem pildi järgi linnu sugu määrata: kui isaslinnu nokk on üleni must, siis emaslinnu alanoka nokatüvikut võime märgata punakat värvi (mõnel isendil rohkem, teisel vähem, aga vaata Sveni fotolt). Vanalindude lühikesed jalad on erkpunased.

Jäälinnud kuuluvad Euroopas kaitsealuste liikide nimekirja.

Millega jäälind meile oma kohalolu võib reeta?

Kuuldavale tuuakse lühikest ja teravat vilet: seda nii lennus, kui oksal istudes.

Kuula jäälindu: LINK

Tänavu on jäälinde päris sageli vaadeldud: LINK