Sokk

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Üleeile käisin Tartumaal Uhti külas metsas. Ilm oli selline kena pilvealune ja vahepeal näitas ka päikest. Metsa serval oli selline paras rupsik, tarnamättad mille vahel kasvamas paju ja angervaks. Märjema aastaga oleks seal saapad vett täis saanud. Igatahes oli tegemist kohaga, mida väldiks ka tavaline loodust armastav inimene. No vot, ja seal patsikus istus sokk.

Ainult peanupp vilksatas vahe,l kui ta kõrgemalt oksi haaras. Peas ilus sarvekroon viitas korralikule loomale. Kaval ja ettevaatlik pidi see sokk igatahes olema, ei läinud riskima, natukese maad eemal oli värske ädal kus mahlakat rohtu külluses kuid varjetingimused puudusid. Nii ta seal näkitseski ja sain teda jälgida oma 20 minutit, tavaliselt näeb korraks vaid selliste tarkade loomade minemajooksvat tagumikku, kui nad sedagi tahavad näidata. Selline lugu siis Uhti külas ja Tartumaal ja kui ta ära pole jooksnud, võib-olla näkitseb ta seal siiamaani...