Nurmkana      Perdix perdix

 

Paigalinnud liiguvad talvisel ajal toiduotsingutel, päevapuhkuse aegu ja ööbivad seltsinguti. Tavalisemalt eelmise aasta pesakonnana, aga kui linde on üle paarikümne võib arvata, et koos tegutseb paar pesakonda. Varjulisemaid peatuspaiku otsitakse nii talviselt lõikava tuule, kui tuisu eest.

Tänavu talvine lumikatte paksus on olnud nurmkanadele senini soodne sest lumele pole tekkinud päris tugevat koorikut, aga viimase ööpäeva sula sellise kusagile kindlasti tekitab.

Paksenev lumekatte on toonud nurmkanad inimestele lähemale, äärelinnades otsitakse vahel toitu isegi talilindude söögimajade alt.

Linnusõbrad, kes nurmkanasid oma elamise juurde igatalviselt oskavad oodata toidavad neid viljaga. Lindude toimetamisne pakub kena vaatepilti sest nad lasevad endi tegemisi päris kenasti jälgida.

Suusatajad võivad nii nurmkanu, kui nende tegutsemise jälgi avastada nii põldudel, niitudel, jõeluhtadel, kui metsalagendikel.

Nurmkanad lumel (www.loodusemees.ee)

Mõlemad sugupooled on suhteliselt sarnase pruuni sulestikuga, kael ja rind hallid, sabasuled roostepruunid. Nokk ning jalad hallid. Pikkust kolmekümne sentimeetri ringis ning kaalu umbes nelisada grammi.

Aga kas kana ja kukke on võimalik eristada?

Erinev on nii sugupoolte näomuster, kui värvus. Kukkede roostepunased sabasuled on veidi lopsakamad, kuid lumes tegutsedes pole see eriti märgatav. Kuid isaslindude kastanpruun rinnalaik on oluliselt väljapaistvam, kui emaslindudel.

„Kanakari“ liigub ringi, kas kõndides või joostes. Lendu tõustakse vaid kahel põhjusel, kas ohtu korral või siirdutakse uue toitumiskoha otsingutele.

Viimase poole sajandiga on Euroopas langenud nurmkanade arvukus üle viie korra. Meil olukord veel nii „hulluks“ pole läinud. Talvine nurmkanade arvukus peaks olema paarikümne tuhande isendi ringis.

Nurmkanade seltsingud hakkavad lagunema sageli märtsikuu keskpaiku, siis moodustuvad juba pesitsusaegsed paarid.

Nurmkanade vaatlused: LINK

 

Nurmkanade ööbimispesa  (www.loodusemees.ee)