Kassikakk        Bubo bubo

Looduskalendri vaataja tunneb koheselt ära merikotkapaari pesakaamera asukoha. Talvel Kotkaklubi liikmed taastasid ja kindlustasid mullusel hooajal lagunenud pesapõhja, aga tänavu pesitsevad merikotkad oma  nn „teises pesas“ ja seega jääb tänavune merikotkakaamera ülekanne ära. Inimene ju püüab, aga loodus juhib.

Juba paar kuud oli kotkapesa läheduses kuulda kassikakkude huikamist ja kasskaku külastus annab põhjust oletada, et läheduses tegutseb haudepaar sest need linnud on varased pesitsejad.

Kassikakud, meie suurimad kakulised on paigalinnud, suures plaanis hane suurused: isaslindude kaal jääb paari ja emaslindudel kolme kilo ringi ning tiibade siruulatus on üle pooleise meetri, aga suurematelgi isenditel kahe meetrini ei küüni. Suurte ja võimsate röövlindude sulestik on ookerja värvusega.

Näeme videos tegutseva kassikaku suurt pead ja suletuttidest „kassikõrvu“ ja oranshe silmi.

Kassikakud on valinud tavapärase pesitsuskoha valgusküllases männikus, aga soode läheduses, kus enamalt jaolt pesitsetakse maapinnal. Harvemini lindude jaoks hoopis ohutumas kohas (maapinnal liigub palju imetajatest pesarüüstaid), milleks on suurte röövlindude poolt ehitatud, kuid hüljatud pesad (just sellises pesitses all oleval pildil Läti kassikaku paar).

Kaamerapildi napsas IceAge, LK foorumist

Paari aasta tagune meenutus kassikaku paari pesitsemisest Lätis

Meie kassikakkude arvukus on oluliselt langenud. Pesitsusalad jäävad peamiselt saartele ja Lääne-Eestisse. Lõuna pool on lind päris haruldaseks jäänud ehk üldse võib meil tänavu tegutseda veidi üle viiekümne haudepaari.