Põldlõoke       Alauda arvensis

Lõõritavaid kevadekuulutajatest põldlõokesi  on näinud ja kuulnud arvatavalt kõik sest pesitsejaid võib meil olla üle poole miljoni.

Pesa rajamisega alustavad linnud juba aprilli lõpul mõnda maapinnalohku, mis vooderdatakse lihtsalt kuivade rohukõrtega ja esimene põlvkond noori põldlõokesi on saanud juba lennuvõimelisteks.

Põldlõokese poeg

Avamaastike korduvpesitsejad on rajanud uue pesa, milles on sagedamini neli kuni kuus ümarat muna. Munad pruuni või hallitähnilised, tuhmi ja vahelduva alusvärviga: alustades valkjast kuni punakani.

Munakurna haudub emaslind ja pojad kooruvad juba üheteistkümnendal päeval. Pojad on kaetud hõredate udemetega ja suletud silmadega, aga nende areng on kiire sest neid toidavad putukatega usinalt mõlemad vanalinnud.

Juba kuuendal elupäeval ei vaja põldlõokeste pojad soojendamist ja võivad pesast lahkuda juba paari päeva möödudes. Lennuvõimelisteks saadakse nädala möödudes, kuid vanalinnud toidavad neid veel kümmekond päeva enne, kui asuvad uuesti pesitsema.

Juba on näha tegutsemas väikeseid, esimese põlvkonna noorlindude salkasid.

Põldlõoke

Põldlõokeste vaatlused: LINK