Valgeselg-kirjurähn        Dendrocopos leucotos

 

Suur-kirjurähn     Dendrocopos major

 

Ilusate kevadilmadega on rähnide toimetamine märgatav ja trummeldamine kaugele kuulda. Märgates kirjut lindu looduses tegutsemas, kiputakse toimetajat sagedasti suur-kirjurähniks pidama.

Võimalusel tasuks lähemalt uurida, seda enam, kui lind tegutseb leht- või lehtpuu enamusega segametsas.

Okasmetsas tegutseja osutubki enamalt jaolt suur-kirjurähniks.

Mida suurte ja kirjute rähnide puhul võiks tähele panna?

Suuruse poolest on nii valgeselg-kirjurähn, kui suur-kirjurähn peaaegu sarnased. Kuid meie suurima kirjurähni tiitlit, kannab siiski valgeselg-kirjurähn: tal on kehapikkust umbes veerand meetrit, seda vaid paar, kolm sentimeetrit rohkem, kui suur-kirjurähnidel. Aga suuruse vahet rähnidel rõhutab valgeselgadele omane pikk kael, veidi kandilisena tunduv pea ja pikem nokk.

 

Valgeselg-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Kuidas rähnide sulestik erineb?

Valgeselja seljasulestik vastab nimele ja on valgelaiguline. Suur-kirjurähnil märkame suuri valgeid laike ainult tiivanukkidel, aga seljasulestik on must.

Valgeselja rinnasulestik paistab kergelt roosakas ja kaetud püstviirgudega, sabaalune luitunult punane. Suur-kirjurähni vanalindudel on see kirkalt punane, aga noorlindudel veel roosa.

Valgeselgade isaslindude, kui noorlindude pealagi (kiird) on punane. Täiskasvanud emaslinnu pealagi musta sulestikuga.

Suur-kirjurähni isaslinnul on punane kuklakiird, sarnast märkame ka noorlindudel.

 

Suur-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Valgeseljad on enamalt jaolt paigalinnud ja nad ei ole suur-kirjurähnidele toidukonkurendid, kes talvisel ajal okaspuude seemnetest toituvad.

Huvitav on see, et suur-kirjurähni sattudes valgeselg-kirjurähni territooriumile peab just viimane, kuigi suurem targemaks vaikselt lahkuda.

Valgeselg-kirjurähnide vaatlused: LINK

Suur-kirjurähnide vaatlused: LINK