Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Eks see puudutas meie kõigi kuni kaheksasaja karu, kelle hulka on arvatud ka tänavutalviste karupoegade elukorraldust vast ilmekamaks näiteks oli emakaru ja poegade sattumine Tallinna ja arvatavalt seetõttu, et liikuda ära emasloomi otsiva isaskaru aladelt, kes karupoegade elu võib ohtu seada…

Emaskaarud indlevad nimelt üle aasta ja pooleteise aastased noorloomad peavad sageli enne innaaja algust alustama iseseisvat elu – sealt ka noored „häirikud“, kes ei oma veel piisavat elukogemust ja võivad paarikesi tempe teha sest nii on ju julgem…

Ka inimeste kohtumised karuga on sagenenud, mille põhjuste loetelu pole eriti pikk. Loomad ei pelga väga ei metsatehnikat ei veomasinaid sest kõikvõimalikku tehnilist müra kuuldub kõikjale.

Karudel algas karvavahetus aprillis ja see kestab sügiseni, mil kasukas muutub aluskarva kasvades vastu talve veelgi tihedamaks. Nooremate loomade kasukas on mustjaspruun, aga muutub aastatega heledamaks nö kanarbikumee karva. Kuid tegelikkuses on neid kasukavärve palju rohkem.

Saabunud rahulikum varasuvine aeg annab karudele võimaluse rahuneda, poegadega emasloomal neile karutarkusi õpetada sest taimekasv looduses on rikkalik, marjaaeg tulekul ja küllap leidub omnivooridele ka loomset toitu.

Karu jälg ( www.loodusemees.ee )