Harilik jõhvikas ehk kuremari      Oxycoccus palustris

 

Tavaliselt peetakse jõhvikate valmimise ajaks septembri teist nädalavahetust (mäletame aegu, kui varasemalt oli korjamine isegi keelatud). Enamatel aastatel nii ongi, aga Kristel Vilbaste sõnul, kes ka jõhvikaraamatu kirjutanud soovitab Lõuna-Eestis jõhvikale minna ja jõhvikaid on kenasti.

Põhja-Eestis olid nädalavahetusel veel jõhvikatel küljed roosad ja seest toored ehk kannatab nädala korjamisega lõpuni oodata.

Pohl

 

Harilik pohl ehk palukas     Vaccinium vitis-idaea

 

Palukamarju on üle eesti, kohati laiguti, aga marjad on kenad. Männimetsades ja rabaveertes on korjajaid näha.

Harilik kivipuravik

 

Harilik kivipuravik       Boletus edulis

 

Metsas ja vähem sõidetud metsateede ääres leiame jälle puravikke. Huvitav, kas see on tänavu juba nn „kolmas laine“. Teisi hilissuviseid ja varasügisesi söögiseeni loomulikult ka. Tartu Loodusmuuseum korraldab seenepäevi ja -retki koos teadlastega, aga eks tasapisi järgnevad ka teised loodusharidusega tegelejad.

Võime kinnitada, et Põhja-Eesti metsadesse on samuti põhjust seenele ja pohlale minna.