Punarind      Erithacus rubecula

Punarinda saab laulmas kuulda ka Linnulauluraadiost sealt leiame pika „esinejate“ nimistu, koos linnu laulu ja häälitsuste näidetega. Punarind on selles nimistus esimene – vaata, võrdle ja loe tutvustus läbi: kes, kus ja millal laulavad?

Helinäiteid on nimekirjas palju, seega loe palun enne läbi tutvustav tekst, selle ajaga ilmuvad tutvustuse lõppu ka iseloomulikud salvestused.

Tutvustavad tekstid kirjutas Linnulauluraadio tarvis Margus Ots.

Punarind on üle kogu Eesti levinud arvukas pesitseja tiheda alustaimestikuga metsades, parkides ja aedades. Kevadel saabuvad punarinnad Eestisse juba alates märtsi lõpust, sügisel lahkuvad septembris-oktoobris. Soojematel talvedel võib aga kohata üksikuid Eestisse talvitama jäänud punarindasid. 

Punarinda võib sageli tegutsemas näha madalal põõsastes või lausa maapinnal - sealt otsib ta oma peamist toitu ehk maas elutsevaid selgrootuid (putukaid, limuseid jt). Suve lõpul ja sügisel sööb ta aga ka marju.

Punarinna habras, pärlendav ja ebaühtlase tempoga laul on üks meeldivamaid linnulaule. Professor Johannes Piiper on punarinna laulu kohta ütelnud: “nagu veereks hõbekuulikesi klaasastmeilt alla põrandale, nagu viristaks poisike aeglaselt ja väikeste vahedega peent hernevilet”. Ehkki punarind laulab ka päeval, võib teda just videvikulaulikuks pidada - kõige tugevamalt kostab tema laul koidu ja eha ajal. Tema tiksuvat kutsehüüdu võib kuulda isegi päris pimedas.