Piimjuur

Enviado por Looduskalender el Dom, 23/06/2019 - 11:11
Autorid

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod WikipeediA

Cuerpo

Jaanieelne aeg pööripäevast jaanini on hea kõiksugu taigade tegemiseks. Eriti veel sel aastal, mil lahkuva täiskuu mõju oma vägevuse annab. Täna tehtud saunavihad peletavad talvel nii väsimuse kui ka nahahaigused.

Aga jaani eel oli meil kaasa Mikk Sarvega kombeks üle käia ka oma maa piirid. Selleks, et vältida tulevasi vaidlusi naabritega ja tuua head õnne kodutalule. Peipsiäärses kodus olid meil säilinud ristiga piirikivid, sinna peale sai puistatud sente ja sinna, kust metsast puugid tulid tõmbasime ka punase lõnga. Eriti hea olevat madarajuurtega värvitud punane lõng. Aga kurje vaime aitavat eemal hoida ka näpuotsast piirile soola puistamine.

Sel aastal piiri kaedes avastasin aga ühe piiriposti ümbert ühe põneva taime tantsupeo. Otse talu sildi all oli heinamaa kaetud piimjuurtega.

Harilik piimjuur

Harilik piimjuur

 

Harilik piimjuur            Tragopogon pratensis

  

Kuni ülikoolini ma seda taime ei tundnud, sest minu kodukandis, kus talle pole sobilikku lubjarikast pinda, piimjuurt ei kasvanud. Ja siis nimetasin ma aastaid seda taime mustjuureks, kelle sugulane see taim ka on.

Aias kasvatatavatel sorditaimedel on neil mõlemal sügiseks mahlakad valged juured all, mida sobilik ka hautamiseks potti panna. Heinamaal kasvaja juur on kuivapoolsem, aga aitab siiski nälga kustutada.

Aga milline see taim siis on? Ja kuigi piimjuur kasvab meile vahel rinnuni, on ta heinamaal üsna kõrreliste sisse end ära peita osanud. Pikad peenikesed, veidi sinakad varred ja lehed. Kõrs mis kõrs, ehk veidi toekam siiski. Õit näeme haruharva, näevad ainult need, kes hommikupoolikul konnata armastavad. Siis on see hõreda võilille välimusega ja ka suurusega kollane korvõisik lahti. Muul ajal on ta korralikult roheliste kattelehtede sisse pakitud ja nende suurte nuppude järgi teda ära tunnemegi. Või siis, kui mõni õitest on jõudnud viljuda, siis on varre otsas nagu pisikesed hallid udusulis õhupallid. Palju suuremad langevarjukerad kui võililledel.

Harilik piimjuur

Aga lisaks, et tema juurt süüa sünnib, armastasid vanasti lapsed tema noori võrseid süüa. Üks vanem õpetaja rääkis mulle, kuidas nad lastena karjas piimanuppudest kõhu täis sõid.

Tänapäeval võite noortest võrsetest aga endale oliivõli ja parmesaniga ülimaitsva roa valmistada.

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.