Looduskalender Vikerraadios

Maarjalepp

Postitas Looduskalender - P, 18.08.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Täiskuu aegsed ööd on paljudele keerulised. Võimsate unenägude ja teisalt magamata öödega. Aga magamatus hommikul maksab päeval kätte.

Tean mitmeid taimi, mis pidavat head und soodustama, aga palderjanitinktuuri ei taha ma tarvitada, sest lapsed ütlevad, et sel olevat vanainimese lõhn ja humalakäbidest patja proovides sain selgeks, et ainuüksi selle pideva krõbina pärast ei saa ma magada.

Aga siis leidsin kirjarea, et maarjalepa taim padja alla panduna, andvat nii pika une, kui ta padja alt taas ära võetakse.

 

Harilik maarjalepp

Raudrohu ravi

Postitas Looduskalender - L, 17.08.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

http://www.loodusemees.ee/et/pildipank/000720aa044

Raudrohi ( www.loodusemees.ee )

Mädakuu on käes ja haavad kehvad paranema. Omajagu vurhvi lisab sellele ajale veel ka praegune kuuseis – kahaneva kuu mädaaeg. Nii et see on aeg, kus iga ravisoovitus haavade ravil on kuldaväärt.

Ja mida aeg edasi, seda enam hämmastab mind eestlaste apteegiusk. Sealt toodud antiseptiku aerosoolpudel ja uhkete kirjadega plaastrid tunduvad olevat ainuvõimalikud haavaravi vahendid.

Aga kuidas vanarahvas üldse ellu jäi, kui plaaster ja antiseptik leiutamata olid?

Kindlasti mäletate, et marrastusele käib peale teelehe leht ja rauaga raiutud haavale raudrohi.

Kibuvitsa tuulepesad

Postitas Looduskalender - P, 11.08.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaksteist aastat tagasi kirjutasime Mikk Sarvega ühte kalenderkogumikku mõtted, mida teha igal kuul. Tänasel augusti keskpaiga pühal pühapäeval mõtle, kas oled seda juba teinud?

Augustikuu hüva mõte:

„Looduse tervendava väe talletamine. Vii kõik mullused tabletid mürkide kogumiskasti. Lase päikesel end pruuniks paista, pese hommikukaste või külma kaevuveega. Unusta kehakeemia purgid ja pudelikesed. Korja ravimtaimi, käi ära taimetarga juures või -kursusel. Võta saak marjaaiast ja pista nad pudelisse. Öösel maga maamaja võrkkiiges ja loenda taevatähti, soovi unistused langevate tähtede saatel täituma. Sõida unistuste reisile oma väepaika siin või sealpool piiri. Sõida varahommikul sõbraga kalale."

Kihutav kull

Postitas Looduskalender - L, 10.08.2019 - 08.08

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

… sest kaasa Mikk Sarv oli just sellel päeval sündinud, tulemärgiga otsa ees. See sündimise päev sütitab inimestesse Meie peres on tänane lauritsapäev ikka tähtsal kohal olnud, pideva tulesädeme ja paneb neid ereda leegiga põlema. Ehk ka liiga kiiresti põlema...

Aga lauritsapäev oli vanarahva jaoks tähtis päev, see oli pöördepunktiks paljudes töödes. Algas rukkilõikus ja algas ühteaegu ka rukkikülv, sellest päevast merest toodud räimed olid rasvasemad. Ja ajal, kui kartuleid ei kasvatatud veel looride all, sai just lauritsapäevast esimesed maaubinad patta ja puustki võis juba õunapunne söömiseks korjata, neil polnud enam rohumaitset.

Pohlavanikutest

Postitas Looduskalender - R, 09.08.2019 - 18.18

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Pohl

Pohl ( www.loodusemees.ee )

Augustihommiku udust kerkib nüüd välja aina punasemaid asju. Küll on need lodjapuu erepunased kobarad, küll pihlakamarjad, millel viisnurk otsa ees. Rohelus on hakanud väsima, muutunud leherohelisest vanaroheliseks. Nii märkamatult, et ainult silmanurgast tajume, kui suur samm sügise poole on astutud.

Eelkõige just valminud marjad on need, mille järgi aru saame, et sügis on teel. Või isegi jõulud.

Elina Allas saatis mulle pildi sellest, kuidas Võru keskväljakule istutatud jõulukuuse all on ridakond pohlamättaid, millel lõbusad punased marjad küljes. Ja mida keegi ära ei söövat. No kuidas sa sööd ära jõulud?

Ädalalilll

Postitas Looduskalender - P, 04.08.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kesalill

Kesalill ( www.loodusemees.ee )

Tänapäeval, kui põllumajandusel enamuse inimeste elus kohta ei ole, on ka lillenimede meeldejätmine keerulisem.

Võtame või praegu õitseva kesalille, mis pealtnäha näeb välja nagu teekummel, mida põletikuteena kasutame, aga erinevalt teekummelist avastame tema õie pikuti lõhkilõikamisel, et õis ei ole seest tühi nagu eriliselt lõhnaval teekummelil. Või on ta natuke sasipusase härjasilma moodi. Ühesõnaga „karikakar“. Aga erinevalt meie pärjapunumise karikakardest – härjasilmadest - on tema õitsemise aeg peamiselt just juulis, kui vanarahvas hakkas kesa kündma. Senini sai see lillede meri kasvada kasvukordade vahel sööti jäetud põllul.

Ussilakk

Postitas Looduskalender - L, 03.08.2019 - 12.12

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Ussilakk

Sel aastal on mind lummanud mõte, kuidas küll meie esivanemad said teada, mismoodi aitab üks või teine taim meil haigustest terveneda. Küllap ikka katse-eksituse meetodil, aga just mürgiste taimede puhul ei saanud eksimist olla niipalju, sest muidu poleks need teadmised meieni kandunud.

Teada on, et vanarahvas on ravinud haigusi sarnasuse põhjal. Kui taime mingi osa meenutas haigust või haiget kohta, siis otsiti sellelt abi.

Nii näiteks on meie pärimuslugude hulgas lugu ussilakast: “Abielunaisel oli tohutult valu sünnitav sinine vill ihul. Mees läks suures ahastuses metsa ja tõi prooviks ussilaka marju ning pigistas need villi peale katki – valu lakkas, naine tervenes, mehel oli hea meel. Sellest saigi taim nime.”

Aedvaak

Postitas Looduskalender - R, 02.08.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Nädala alguses küsisin uue ravimtaimeraamatu kirjutamise abi botaanik Tiina Elvistolt ja muuhulgas läks jutt ka sellele, et milline on praegune hitt-taim. Ja Tiina vastus oli veidi ootamatu: “Moes on suure lillemustriga kangad!” Et noored inimesed on valmis nõukogude aja kaunist õiekangast rõivaid ümber õmblema.

 

Arujumikas ja pajuvaak

Arujumikas ja pajuvaak ( www.loodusemees.ee )

Robirohi

Postitas Looduskalender - P, 28.07.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Suur robirohi

Suur robirohi ( www.loodusemees.ee )

Kuivadel heinamaadel on praegu huvitav jalutada, neis on valla pääsenud selline elurikkus ja õitemeri, et lausa lust on seal lastega kõndida ja mängida.

Ja kui ritsikasirin hetkeks vaikib, siis kuuleme oma jalaastude saateks imepisikeste kuljuste kõlinat.

Rohu sees on varre otsas kollakad näpuotsa suurused aisakellad reas. Ja nende vastu puutumisel nad otsekui helisevad. Või siis meenutab see hääl krobisemist või robinat.

Saaremaa robirohi.

Saaremaa robirohi. Foto VikipeediA

Putkeprits

Postitas Looduskalender - L, 27.07.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Heinputk

Heinputk ( www.loodusemees.ee )

Lapsepõlvest on mul silme ees üks pilt – viimane hobusekoorem heina veeremas heinaküüni poole ja meie vennaga seismas kraavipervel. Korraga võttis isa taskust terava noa ja lõikas maha ühe meile ülepea ulatuva minu käevarre jämeduse taime. “See on heinputk, sellest saab vahva pritsi,” ütles ta. Ja kiiresti lõikas ta mõlemale 30 sentimeetri pikkuse toru, mille üks ots oli umbne sõlmevahe tõttu, selle sisse tegi noa naaskliga kümmekond auku. Seejärel lõikas ta sama pika ja hästi putketorusse istuva pajukepi, vend tõi jooksujalu vanaisa kolikambrist tuustaku takku, mis sai pulga otsa mähitud. Siis oli vaja vaid vesi kraavist nagu süstlasse tõmmata ja veesõda võis alata.

Ja see viimase heinakoorma küüni veeremise aeg võis olla just juuli lõpp.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.