Looduskalender Vikerraadios

Piimjuur

Postitas Looduskalender - P, 23.06.2019 - 11.11

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod WikipeediA

Jaanieelne aeg pööripäevast jaanini on hea kõiksugu taigade tegemiseks. Eriti veel sel aastal, mil lahkuva täiskuu mõju oma vägevuse annab. Täna tehtud saunavihad peletavad talvel nii väsimuse kui ka nahahaigused.

Aga jaani eel oli meil kaasa Mikk Sarvega kombeks üle käia ka oma maa piirid. Selleks, et vältida tulevasi vaidlusi naabritega ja tuua head õnne kodutalule. Peipsiäärses kodus olid meil säilinud ristiga piirikivid, sinna peale sai puistatud sente ja sinna, kust metsast puugid tulid tõmbasime ka punase lõnga. Eriti hea olevat madarajuurtega värvitud punane lõng. Aga kurje vaime aitavat eemal hoida ka näpuotsast piirile soola puistamine.

Pärjapunumine

Postitas Looduskalender - L, 22.06.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Sõnajalad õites

Sõnajalad õites ( www.loodusemees.ee )

Küllap olete kõik juba mõelnud, mida õhtul jaanitulele minnes selga panna. Mida lendlevam kleit naistel ja mida valgem linane pluus meestel, seda parem meel meie Maaemadel ja Maaisadel. Aga eks nad lepivad ka sellega, kui paksu talvejope tagavaraks kotti topite, et öösel pikalt vastu pidada ja jaaniusse-sõnajalaõisi otsima minna.

Õnne, seda jaaniõnne ihkame me kõik. Armastuse õnne ja seda on jaaniöö täis. Aga õnne peab oskama ka otsida. Hea on end selleks ette valmistada. Lendleva kleidi kaunistusena tuleks noortel naistel ja tüdrukutel pärjad pähe punuda.

Pärnade õitsemise aeg

Postitas Looduskalender - R, 21.06.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Suurelehine pärn õitseb

Suurelehine pärn õitseb ( www.loodusemees.ee )

 

Suurelehine pärn                 Tilia platyphyllos

 

Esmaspäeval hakkasid Tartus pärnad õitsema, nende lõhna on täis maa ja ilm. Aga siin on üks aga. Meie omamaised pärnad veel tegelikult ei õitse, nende aeg tuleb alles peale jaani.Harilik pärn on meil põline liik, suurelehine pärn aga linnaparkidesse ja alleedesse istutatud liik. Ja kuigi pärnaõisi korjatakse mõlematelt, pole just see linnades õitseja saastatuse tõttu nii soovitatav.

Võõrkakar

Postitas Looduskalender - P, 16.06.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto VikipeediA

Võõrkakar

Üle-eelmisel aastal avastasin oma maakodu peenralt ühe tüütuse. Võõrliigi, mille oli sinna kandnud ehk kartulivagusid ajav traktor või oli ta kaasa tulnud mõne teise taime mullaga. Võimalik, et ta oli seal olnud ammu enne, aga ta polnud mind hüüdnud.

Maajalg

Postitas Looduskalender - P, 09.06.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Maajalg

Maajalg ( www.loodusemees.ee )

Kas olete märganud, et muru sees on praegu üks pisikeste lillade õitega taim. Maajalg!

Ta roomab osavalt kõrreliste vahel, taime järgmine tutt on ühendatud emataimega justkui pika peenikese pruuni traadi abil. Ta on nii visa, et teda ei võta muruniitja ega ole ka teda võimalik peenralt välja rohida. Igal tema sõlmekohal ajab end laiali sendisuuruste lehtede tutt, lehed meenutavad oma ümarsakilise servaga veidi kassijälgi.

Just need jalajäljekujulised lehed on talle nime andnud. Aga nende lehtede alt kleepuvad maa sisse sitked juured ja ülesse vastakate lehtedega vars, mille ülemises osas on lehtede kaenlas lillad pisikesed huulõied, mis natuke meie kauneid orhideesid meenutavad.

Lodjapuu

Postitas Looduskalender - L, 08.06.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Lodjapuu

Lodjapuu ( www.loodusemees.ee )

Eestis on mitmeid asju, mis seotud sõnaga “lodi”. Küllap tuleb sellega seoses teile meelde kõigepealt lodi “Jõmmu”, aga ta võib olla kohanimi sellistes kohtades, kus lotjasid kunagi sõitnud ei ole. Aga see sõna on nimeks saanud ka ühele puule – lodjapuule.

Just praegu on veidi sõstralehte meenutate lehtedega lodjapuul küljes uhked valged õied. Algul avaneb lapse peopesa suuruse õisiku välimine hõbedaste litrikeste ring ja sealt ikka sissepoole järgmised kollakad õied. Esimeste poolavanenud õiekausikestega õisik meenutab saami sõlge, kus äärmised kausikujulised litrikesed on justkui seatud püüdma kurje pilke. Küllap on õide puhkevas lodjapuuõisikus mingi kaitsevägi, põhjala rahvad pidasid sest puust väga lugu ja otsisid talt kaitset.

Jõhvikas

Postitas Looduskalender - R, 07.06.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Jõhvikas

Jõhvikas ( www.loodusemees.ee )

Räägitakse, et facebook on ajaröövel ja uue aja narkootikum, aga mina olen sotsiaalmeedia päevikule väga tänulik. Ma olen üheksa aastat oma lehele kirja pannud seda, mis iga päev looduses juhtub.

Esmaspäeval avastasin vanu mälestusi sirvides, et eelmisel aastal on 3. juunil jõhvikas mul peenral õitsenud. Jooksin kohe tagaaeda ja tõesti, jõhvikas alustas õitsemist ka sel aastal 3. juunil.

Kas olete üldse  jõhvika õit näinud? Neis samas paikades, kus sügisel kenad punased marjad. Ega sel ajal vist naljalt rappa satu? Eriti sel aastal, kui õitsemise ajal on meeletult kuum. Aga on aastaid, kus öökülm on tulnud just 5.-6. juuni selge taevaga ja õied ära võtnud.

Maarjahein

Postitas Looduskalender - P, 02.06.2019 - 11.11

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

On mõned taimed, mida ma oma aeda kohe väga tahan ja kui kusagil niidul näen, siis kaevan kühvliga välja ning toon väikese pundikese kaasa. Muidugi siis, kui neid jääb sinna järgi kordades rohkem. Üks selline taim, mida kõikidel oma kodude juurde istutada soovitan, on väike kõrreline – maarjahein.

Juba see, et ta oma nime jumalaema järgi saanud on, kõneleb sellest, et ta meie esivanematele üks väga tähtis taim on olnud.

Sealõuarohi

Postitas Looduskalender - R, 31.05.2019 - 16.16

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Vikipeedia

Kuutõverohi mu akna all

Kuutõverohud mu akna all hüüavad: “Räägi minust! Räägi minust!”.

Kuutõverohud on kenade kuljustega taimed, kelle kohta mu tütar Aotäht ütleb, et nad on nagu suured piibelehed, aga neile on õite kohale kenad lehetutid pähe seotud. Lükkan neist rääkimise siiski edasi, sest järgmine kuutõve ja ööskõndimise aeg tuleb alles 16. juunil täiskuuga.

Harilik sealõuarohi

Harilik sealõuarohi

Mai neljas nädal. Haavaudu ja beebibuum

Postitas Looduskalender - E, 27.05.2019 - 11.11

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kõik ilm on täis valget vatti, kuid praegu pole see mailõpu ehmatuslumi.

Papli- ja haavavilla lendab nii väikeste ebemete kui suurte valgete tortidena, justnagu keegi oleks oma udupehmet lambakarja tormituules püganud. Aga valge vill võib kuuluda ka võilillerahvale ja selle hulka sahistab tuul kollast männitolmu.

Kogu lendava taimse külluse sekka on ilmunud ka sumisejad. Ja nüüd on suurte sääsehordide kõrvale tekkinud ka kihulased, kes hetkega võivad sääred kihelema kraapida. Teisipäeval tuli autosse sooja ka esimene parm ja herilase-emad otsivad veel ikka pesapaika, sattudes tuppa ja terrassile. Ainsad, keda ma veel näinud ei ole, on vapsikud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.