VIDEO: ei taha kanakull kurepoegi rahule jätta

Enviado por Looduskalender el Lun, 08/07/2019 - 13:15
Autorid

Video Liz, LK foorumist

 

Eilne rünnak aeglustatud kujul

Cuerpo

 

Kanakull       Accipiter gentilis

 

Kanakulli rünnak toimus välkkiirelt ja kurepoegade selja tagant nii et noorlinnud märkasid seda alles toimumise järgselt.

Tänud Liz´ile, et video kolmandiku võrra aeglasemaks keeras sest vastasel korral poleks ründajast ja juhtunust mingit ülevaadet.

Kanakulli nime on kindlasti kõik kuulnud, kuid varjatud eluviisiga ja väga kiirelt tegutsevat haugast kohatakse harva hoolimata sellest, et röövlinnud on ka linnadesse kolinud.

Küllalt tõenäoliselt tegutseb isaslind, kes pesitsuse ajal on pere toitja. Isaslinnud võivad emaslinnust olla isegi poole võrra pisemad, kaaludes kusagil seitsesada grammi umbes meetrise tiibade siruulatuse juures.

Miks ikka suhteliselt suuri nüüdseks juba üle kilo kaaluvaid kurepoegi rünnatakse? Esiteks kaalult väiksema röövlinnu poolt, aga kanakulli rünnaku eduks võime pidada kiirust ja ootamatust.

Põhjuseid tuleb muidugi otsida ja oletada meie metsades toimuva järgi ja ka metsades pesitsevate kanakullide arvukus on tagasihoidlik js vähenev, umbes pool tuhat pesitsevat paari ehk sama arvukusega, kui meie väike-konnakotkad.

Metsades tegutsevad kanakullid on osavad lendajad, metsas hulkuja võib lindu kohata metsateel, puude võradest madalamal oma asukohta vahetamas ja välja valitud saakigi rünnatakse tohutu kiirel madallennul. Metsades jahitakse metsakanalisi, aga ka nende arvukus on päris märgatavalt vähenenud, mis sunnib linde metsaga piirnevatele kultuurmaastikele. Suurenenud on lageraiete maht, kuid paraku ei tea me vee, kas liik on nimetatust otseselt mõjutatud.

Niisiis metsades ja kultuurmaastikul jahitakse saaki pigem niitudel, mis moodustavadki poole jahialast, kus kütitakse suurenenud arvukusega vareslasi ja rästaid. Viljapõldude kohal toimetamist pole täheldatud.

Kanakullide paar pesitseb vanemates, aga hõredamates metsades, kus linnud vabalt lendama pääseksid. Metsatukk peab olema vähemalt kolme hektarine. Jahialaks sellest loomulikult ei piisa, territoriaalsed ja monogaamsed linnud hõivavad omale vähemalt paarikümne ruutkilomeetrise suuruse ala.

Nüüd lühike ülevaade kanakullide pesitsemisest: aprillikuu keskel võis emaslind asuda juba hauduma, pojad koorusid kusagil maikuu keskpaiku. Juulikuu alul toimuvad esimesed lennuharjutused, kui noorlinnud püsivad pesa läheduses umbes kuu aega olles vanalindude hoole all ja sõltuvuses vanemate saagist.

Veebikaamera pilt Balistar, LK foorumist

Noorlinnud ei pea seismiseks kasutama mõlemat jalga ehk tasakaaluelund on neil juba päris arenenud

Noorlinnud ei pea seismiseks kasutama mõlemat jalga ehk tasakaaluelund on neil juba päris arenenud

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.