Värbkakk       Glaucidium passerinum

Värbkakkude häälitsusi, mida tavaliste talvede aegu võisime kuulda alates märtsikuu keskpaigast on tähelepanelikud tänavu juba täheldanud.

Sarnast tasast vilet kuuleme tuulevaiksete ilmadega nii õhtu- kui hommikuhämaras, need häälitsused kostuvad napilt mõnesaja meetri kaugusele.

Värbkakke kohtame pea kõikjal üle Eesti - ka meie saartel, aga ikka seal kus leidub vanemat metsa ehk nn vääriselupaiku, kus metsaraie olnud vähema intensiivsusega.

Nädala eest Soometsa metsateel lasi värbkakk end rahulikult vaadelda

Suhteliselt väikese pea ja lühikese sabaga linnud, kusjuures mõlemad sugupooled kannavad aastaringselt sarnast sulerüüd. Seljasulestik tumepruun, kaetud kollakasvalgete tähnidega. Kõhualune valkjas, kirjatud roostepruuni pikivöödistusega. Nii suured silmad, kui nokk kollased, kulmutriibud heledad. Jalad sulised, küünised tumepruunid.

Kehapikkust vaid viieteistkümne sentimeetri ringis, aga paarikümnest sentimeetrist jääb isegi veidi suurematel emaslindudel vajaka. Tiibade siruulatus lennus jääb kolme-, neljakümne sentimeetri vahele ja kaalu vaid poolsada grammi.

Paikseid värbkakkude vanalinde võime märgata tegutsemas nii hommiku-, kui õhtuhämaruses, vahel ka mõnel tinahallil kevadtalvisel päeval sest puud on ju raagus.