Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXXI osa

Enviado por Looduskalender el Vie, 20/03/2020 - 09:09
Autorid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Imagen
Bothriocidaris Phaleni.
Cuerpo

Bothriocidaris Phaleni. Foto: Natural History Museum

Rekord nr. 106. Vanim merisiilik

Merisiiliku liigi leidis Palmse mõisnikuhärra Alexis von der Pahlen, kes õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja paleontoloogiat ning üliõpilasena avastas tollal vanima teadaoleva merisiiliku kivistise, mis kandis tema auks ladinakeelset nime - Bothriocidaris Phaleni.

Ajakirjast Eesti Loodus: Kuidas merisiilikuid eristada?
Merisiilikute rüü koosneb paljudest lubiplaatidest, mis asetsevad suuavast anaalavani kulgevate meridionaalsete ridadena. Nõelad ei ole fossiilidel enamasti säilinud, neid võib leida lubjakivis eraldi. Lubiplaate, millele olid kinnitunud nõelad ja ambulakraaljalad (need aitasid loomal liikuda), nimetatakse ambulakraalplaatideks. Erinevaid liike perekonnas eristataksegi ambulakraalplaatide ehituse järgi ja ka nende arvu järgi erinevates ridades.

Rekord nr. 107. Põhjapoolseim saar – Vaindloo

Rekord nr. 107. Põhjapoolseim saar – Vaindloo.

Põhjapoolseim saar asub Soome lahes, Haljala vallas, Vainupea küla territooriumil. Saare pindala on 6,6 hektarit ja püsielanikud seal puuduvad.

Rekord nr. 108.     Läänepoolseim saar – Nootamaa.

Läänepoolseim saar asub Saaremaal, Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Atla külas, Vilsandi rahvuspargi territooriumil.

Loe Vilsandi väikesaartest Eesti Loodusest: LINK

kaart

 

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.