Eile õhtune teine kanakulli rünnak kotkapesale

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Kanakull            Accipiter gentilis

Tänaseks oleks eile hukkunud kotkapojad saanud kuu ja nädala vanuseks. Eilse varahommikuse rünnaku aegu oli selge, et kanakulli rünnakud korduvad.

Rünnak toimus juba õhtul

Nii kalakotkad, kui väheneva arvukusega kanakullid on meil kaitsealused liigid, aga hoolimata vaatajate jaoks traagilistest sündmustest vaatleme kanakullide elukorraldust, keda võib meil pesitseda umbes pool tuhat paari, aga võrreldes kalakotkastega on neid ikka viis korda rohkem.

Kanakullid pesitsevad üpris varjatult kuni poegade lennuvõimestumiseni, mis võib toimuda lähema kahe nädala jooksul ja seega on poegade toidutarve suurenenud. Pesad rajatakse vanematesse okas- või segametsadesse, aga mõni paar on kolinud isegi Tallinna linna ja valinud elukohaks pargi. Pesitsetakse hajusalt üle Eesti ja ka suurematel, kui isegi väiksematel saartel (olen kohanud nii Ruhnus, kui Naissaarel).

Vanemates metsades pesitsevate kullide jahisaagiks olid peamiselt pisemad metsakanalased, aga laanepüüde arvukus on meil äärmiselt kasinaks jäänud. Sestap on kanakullid kohastunud metsades pigem hallvarestele, linnades aga pakuvad kerget saaki nii hakid, kui kodutuvid.

Kanakullide rünnakuid kalakotkaste pesadele oleme videotes esitanud ka varematel aastatel, aga ikka on mõni osa pesakonnast lennuvõimestunud. Möödunud aastal Soome kalakotkaste kaamerapesast viis kanakull ära kõik kolm kotkapoega…

Kui kalakotkaste vanalinnud võivad kaaluda kuni kaks kilo, siis isegi suurte kanakullide kaal pooleteise kiloni ei küüni. Kuid kanakullid metsaelanikena on kiired, hõlpsalt lennusuunda muutvad, seega suurematest õhuavarustes tegutsevatest kalakotkastest vähemkohmakad.