Aed-põõsalind valib magamisasendi vastavalt võimalustele

Enviado por Looduskalender el Mar, 14/07/2020 - 14:14
Autorid

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Cuerpo

Iga-aastased ränded on kurnavad ja ohtlikud ning nendega seotud riskide minimeerimine on lindude jaoks eluliselt tähtis. Kuigi enamik värvulisi on päevase eluviisiga, eelistavad nad rännata öösel, mil kisklusrisk on väiksem ja toitumisvõimalused piiratud. Teekond Euroopa pesitsusalade ja Aafrikas asuvate talvitusalade vahel on pikk ning väikesed linnud ei suuda seda ühe korraga läbida, vaid peavad tegema peatusi, et süüa ja magada.

Uurimaks väikeste rändurite unemustreid – millal ja millises asendis linnud magavad –, püüdsid teadlased Ponza saarel Itaalias võrkudega Vahemere ületanud aed-põõsalinde (Sylvia borin), registreerisid nende füüsilise seisundi ja jälgisid ööpäeva jooksul nii lindude käitumist kui ka soojuskadu. Selgus, et isendid, kelle kehamass ja rasvavarud olid suuremad, magasid rohkem päeval kui öösel, samas kui väiksemate energiavarudega linnud sättisid oma une pigem öötundidele.

Aed-põõsalind

Aed-põõsalind / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Lisaks une ajale vaatasid teadlased ka magamisasendit, täpsemalt seda, kas linnud peitsid pea magamise ajaks sulgede vahele või mitte. Kui päeval magati peamiselt pea ettepoole suunatud, siis öösel magasid nii vaid suuremate energiavarudega linnud – nõrgemad peitsid pea sulgede vahele. Termokaamera abil saadi teada, et enim eraldub soojust just pea kaudu ja eriti silma piirkonnast, nii et selline magamisasend aitab hästi energiat kokku hoida.

See viis aga uurijad küsimuseni, miks siis heas füüsilises seisundis linnud energiat niimoodi kokku ei hoia ning püstitasid hüpoteesi, mille kohaselt pea sulgedesse peitmine takistab kiskja märkamist. Hüpoteesi kontrollisid nad mõõtes magavate lindude reageerimise kiirust lehekrabina peale. Nendel, kes magasid pea peidetult, läks tõepoolest oluliselt kauem aega, et arvatavale kiskja lähenemisele reageerida, kui neil, kelle pea oli ette suunatud.

Niisiis käituvad rändavad aed-põõsalinnud peatuste ajal vastavalt oma energiavarudele: mida suurem on vajadus energiavarusid taastada, seda rohkem kulub päeval aega toitumisele. See aga sunnib magamise jätma edasilendamiseks sobivamatele öötundidele. Öösel eelistatakse aga soojuskao vähendamiseks pea sulgede vahele peitmist, mis samas suurendab tõenäosust ära söödud saada. Päeval, kui kisklusrisk on suurem ja õhutemperatuur kõrgem, eelistatakse igal juhul magada pea ette suunatud.

Ferretti A, Rattenborg NC, Ruf T, McWilliams SR, Cardinale M, Fusani L (2019). Sleeping Unsafely Tucked in to Conserve Energy in a Nocturnal Migratory Songbird. Current Biology 29: 2766-2772, https://doi.org/10.1016/j.cub.2019.07.028

Teadusuudist toimetas Riin Viigipuu, kes on Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant.

Etiquetas

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.