VIDEO: laanepüüde sügis

Enviado por Looduskalender el Dom, 20/09/2020 - 10:10
Autorid

Video salvestas Ahto Täpsi

 

Cuerpo

 

Laanepüü      Tetrastes bonasia

 

Metsades liigub marja-, kui seenelisi hulgi ja neil võib avaneda võimalus kohata tegutsemas ka laanepüüsid. Lindude pesapaikade läheduses tegutsetakse ka sügisel ja talvel. Sellisteks on kuuse-segametsad, kus kasvavad alusmetsana lepad, kased, haavad ja sarapuud, mille pungadest, urbadest ning võrsetest toitutakse talvisel ajal. Sügis pakub lindudele rikkalikult marju ja toitudes tegutsetakse üpris vaikselt. Laanepüüd väldivad kultuurmaastikke ja isegi metsalagendikke, hoidudes metsaservast vähemasti sadakond meetrit metsa sisse.

Tänavused noorlinnud sarnanevad juba vanalindudele. Laanepüüd on pisikese pea, aga jässaka kehaga meie metsade pisemad, aga arvukaimad kanalised.

Isas- ja emaslinnud paistavad pea ühesuurused, kaaludes kolme-neljasaja grammi ringis vahel veidi rohkem. Kehapikkus jääb neil alla neljakümne sentimeetri ja tiibade siruulatust poole meetri jagu.

Laanepüüde hall seljasulestik on kirjatud tumedamate pruunikate ja hallide tähnidega. Alapool heledam, mida kirjavad must-kastanpruunid laigud. Tiivad ja lindude küljed roostepruunide laikudega, saba tipus võime märgata mustjat ristvööti. Laanepüüde jalad on pruunikashallid, varbaid katavad talvisel ajal narmad nagu teistel suurematel metsakanalistel, et oleks hõlpsam püsida puude jäätunud okstel.

Isaslinnu kurgualusel võime märgata valges raamistuses, suur musta laiku, silmade kohal erepunast kulmutriipu ja muidugi kuklatutti. Silmavärv on kõigil punakaspruun, nokk väike ja must.

Emaslinnu kurgualune on valkjas ja kuklatutt vaevu aimatav ning kogu sulestik paistab veidi kahvatumat tooni.

Kui oleme metsas laanepüü lendu peletanud kostab iseloomulikku „tiivavurinat“ (kes kuulnud see teab). ­On omaette mõistatus, kuidas suudavad vaid tuvi suurused linnud sellist heli tekitada. Aga kõigil meie kanalistel toimub ju lendutõus „lärmakalt“.

Laanepüüde arvukust kahandab kaasaegne metsamajandus, eriti lageraied, mis on asendunud varasemate valikraietega. Okaspuude monokultuuride rajamine ja raieringi lühenemine. Kuid laanepüüdel on võimalus oma elupaikadega kolida näiteks kõdusoometsadesse, mis on maaparanduse mõjul tekkinud.

Laanepüüde vaatlused: LINK

Laanepüü

Laanepüü

Etiquetas

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.