Kopra naaber – mink ehk ameerika naarits

Postitas Aasta Loom - L, 23.02.2019 - 13.35
Avapilt
Sisu

 

Kopraradadel liikudes võib seal kohata ka teisi poolveelisi loomi. Kõige sagedamini näeb ameerika naaritsat ehk minki.

 

Võrreldes kopraga on mink üsna väike tegelane. Algajal loodusvaatlejal võib tekkida hoopis küsimus, et kas see on nüüd saarmas või mink? Mink on väike, tema keha tüvepikkus jääb 30-47 sentimeetri vahele, saarmas on mingist aga poole suurem – keha tüvepikkus on 60-90 sentimeetrit. Nii nagu poolveelistele loomadele ikka, meeldib mingile ja saarmale tegutseda ka veest väljas, kalpsates kas jää-äärel või piki veekogu kallast. Siis õnnestub näha ka nende saba ja saab määrata, kummaga tegu, puhtalt selle järgi. Mingi saba on ilus ja kohev! Saarmal aga pigem selline pulkjas.

 

 

mink ja saarmas
Vasakul väiksem mink, paremal saarmas.
Foto: Remo Savisaar
 

 

Mink on meil looduses võõrliik, kes on Euroopasse toodud 20. sajandi algul karusloomafarmidesse, kuid neid on sihilikult lahti lastud ka loodusesse. Nüüdseks on mink levinud suuremas osas Põhja- ja Ida-Euroopas. Karusloomafarmidestki pääseb neid sageli põgenema. Tema looduslik leviala asub aga Põhja-Ameerikas. Mingi värvus varieerub tumepruunist mustani, valge on vaid alamokk. Ta on koheva, kuid tömbi sabaga. Teinekord võib kohata ka mõnda valget minki – selline loom on ristand ja pärineb karusloomafarmist. Mink on väga kiire ja vilgas loomake, hea jooksja, hüppaja, suurepärane ujuja ja sukelduja. Tema põhitoidu moodustavadki kalad. Lisaks sellele ka konnad, vähid, limused, linnud. Ta ei ütle ära ka pisiimetajatest.

 

 

mink
Mink on vetesügavustest püüdnud talvituva rohukonna ja pageb sellega nüüd puujuurte vahel
olevasse peidikusse, et seal turvaliselt sööma hakata.
Foto: Remo Savisaar

 

Mingid on üksikeluviisiga ja üldjuhul öise aktiivusega, kuid võivad teinekord tegutseda ka päeval. Nad elavad põhiliselt veekogu läheduses, nii mageveekogudes kui ka merekaldal, kus leidub kive ja ohtralt varjumisvõimalusi. Mink ei ole eriline urukaevaja, vaid magab puujuurte all, vanades kopraurgudes, õõnsates puutüvedes, paatide jms all. Toiduotsingutel võivad nad liikuda veekogudest ka mõne kilomeetri kaugusele. Jooksuaeg on neil veebruari lõpust aprillini – praegu saab neid jälgida, mil loomad on rohkem aktiivsed ka päevasel ajal. Mink võib olla üsna uudishimulik ja teinekord ka julge. Näiteks võib ta tulla lähemalt vaatama vaikselt veekogukaldal passivat kalameest, püüdes siis viimaselt näpata ka mõne kala.

 

 

naarits
Kärplastel on tore komme tõusta püsti, tagajalgadele – kõrgemalt näeb kaugemale!
Foto: Remo Savisaar

 

Mingile äravahetamisi sarnane loom on Euroopa naarits – meie põlisasukas! Paraku on mink meie oma naaritsa loodusest välja tõrjunud. Euroopa naaritsat võib meil kohata vaid Hiiumaal, kuhu on asurkonna taastamiseks neid järjepidevalt lahti lastud. Euroopa naarits sarnaneb mingi ja tuhkuruga. Mingi alalmokk on valge, kuid euroopa naaritsal on valge ka koonu ülaosa – see on hea määramistunnus. Euroopa naaritsal puudub ka tuhkrule omane näomask. Tuhkrust ja mingist on Euroopa naarits väiksem.

 

Remo Savisaar

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.