Foto: Ave Kruusel. Rändrott 
 

 

Üleskutse rottidele

 

Kui ma kellestki mõtlen „rott!“,

siis mu pikasabaline kangelane, ära solvu!

See on ainult nali, selge sott,

et Sust mõtteid mul iial pole halbu.

 

Nagu näen Sind kuskil sibamas,

mul rõõmsaks läheb meel!

Su silmi kööginurgast vilamas

tahan näha veel ja veel!

 

Rändrott, Sa hiigelsuur ja must!

Ma jätan kõik oma maiusroad Sulle.

Mu jaoks on piiritu, mõõtmatu lust

nautida näritud kaneelirulle. 

 

Ja kui kunagi eksid mu koju,

siis astu ka Sina sisse, kodurott hea!

Kurja katkubakterit

me enam iial kartma ei pea.

 

Igaüks ootab Teid oma koju,

sest tänavu on Teie aasta!

Te usinasti vallutage maju,

et veel arvukamalt naasta!

Jonathan Darvish-Kojori

 

Jätkame tänavuse aasta looma teemaliste luule- ja lugudekonkursi auhinnatud tööde avaldamist. Pikasabaline kangelane seikleb kommisahvris, naudib kaneelirulle ja õpetab, miks peaksime temast lugu pidama. Saame lugeda lugusid, mille autoriteks on Jonathan Darvish-Kojori, Aleksander Marmor, Lenna Lovise Lehemets, Gabriel Urm ja Elise Zinovjev. 

 

Mõista mind!

 

Ööpimeduses kapiuks vaikselt kriiksub,

varjuna süüa otsides ma salaja seal ringi hiilin,

Ma olen ju kõigest üks tavaline rott,

kui Sa mind mõistaks, oleks sinulgi selge sott

Mind põlatakse, peljatakse ning lausa kardetakse,

muinaslugudes sageli pahalasena näidatakse

Tahan minagi tunda ennast eesmärgiga ja elus,

luua pere, osaleda salajases öises rottide melus

Looduses meil kõigil oma koht ja roll,

ma ei ole mingi kapis peitev suur ja hirmus koll

Ma olen väike, arukas, julge ja armas,

vajalik looduses, säravate silmadega ning pehmes karvas!

 

Aleksander Marmor
Tallinna Mustamäe Gümnaasium, 4d klass

 

Rott Robert

 

Rott Robert roosa sabaga, ei tahtnud minna magama.

“Nii palju on veel teha, võiks kinnitada keha.”

Ta hiilis vaikselt sahvrisse ja piilus kommisahtlisse, kus hoiul olid šokolaad, halvaa ja õunamarmelaad.

Ta terve öö seal krõbistas ja oma vurre võbistas, kui äkki kuulis, keegi tuleb, paneb põlema kõik tuled, liigub otse tema poole, valab tassi sisse koore.

Rott Robert roosa sabaga, nüüd proovis pista plagama, kuid paigalt liikuda ei saand, kõht lohises tal mööda maad.

Siis märkas teda kodukass, kel pooleli jäi kooretass, kass naeru pidada ei suutnud, rott oli justkui palliks muutund.

 

Lenna Lovise Lehemets
Mart Reiniku Kool, 5a klass

 

 

Rotikuningas 

 

Rott ei taha olla soos, 

hoopis keldris piduhoos. 

Kohe algab õnneloos, 

loosirattaks suhkrutoos. 

Peavõiduks kleepuv moos, 

mille ümber nagu roos, 

sisse võetud veider poos. 

Sabapidi rotid koos - 

sündis kuningas ses loos.  

 

Gabriel Urm 
Paikuse kool, 5c klass

 

Rottide jutud

 

Mõnikord ma soovin, 

et rotid rääkida oskaks.

Tean – soov veider on, 

kuid kohe teil asja ma seletaks.

 

Ma olen kindel, et neil oleks palju lugusid,

milles läbi elatakse seiklusi, näiteks kohatakse kasvõi mugusid.

Neil oleks jutte kohvikutest, kus kokku saavad sõbrad,

põnevatest ja riskantsetest meeleavaldustest, kui alistuvad nõdrad,

või hoopis abieluettepanekutest, tänavaartistidest,

lärmakatest rokk-kontsertidest, lilleseadjatest, punkaritest,

tsaaridest, mõisnikest, talunikest, presidentidest;

lastest, kes juustu neil andsid…

 

Ma kindel, et oleks ka teatud pereaardejutud.

Ei, mitte kõne all maine vara, 

vaid legendid, kuidas mõne roti vaarisa 

Vene tsaaririigi allakäiku nägi

või jutt Elizabeth II kroonimisest, kõrvus rõõmukisa.

Nähtud ebaõiglus, röövmõrv ja kellegi ülivõimed, vaimu- ja mõjuvägi.

 

Need lood põnevust täis, kuid ma küsiksin midagi muud.

Ma päriksin neilt, 

kas Atlantis oli või ei?

Kuidas ehitati Egiptuse püramiidid? 

Kuhu maetud sai Kleopatra?

???? 

Küsiks ja küsiks. 

Rottide jutuväe lõksus püsiks..

Elise Zinovjev
Türi Põhikool,  8b

 

Aasta looma luule- ja lugudevõistlust korraldavad Eesti loodusmuuseum, MTÜ Aasta loom ja Looduskalender.

Helen Arusoo