Kopra naaber – saarmas

Postitas Aasta Loom - L, 23.03.2019 - 14.32
Avapilt
Sisu

Kopraradadel liikudes on üheks minu sooviks alati olnud kohtumine saarmaga. Teda kohata aga ei ole lihtne! Selleks peab olema õnne. Saarmas on väga ettevaatlik ning hea kuulmise ja haistmisega loom. Võrreldes kopraga, kelle arvukus jääb 15000-19000 looma vahele, on saarma arvukus meil ligi kümme korda väiksem – hinnanguliselt 1500-2000 looma.

 

Saarma keha on pikk ja sale, jalad võrdlemisi lühikesed. Saba on jäme, moodustades üle poole kehapikkusest. Tema ees- kui tagajalgadel on viis varvast, mille vahel on ujulestad. Voolujooneline keha ja ujulestad on eeldused olemaks meisterlik ja osav ujuja! Keha värvus on pruun, seljapool tumedam ja kõhupool heledam. Isasloom on emasest suurem.

 

saarmas kobras
Kumb on kumb? Kobras vasakul, saarmas paremal.
Foto: Remo Savisaar

 

Vees ujub ... kobras või saarmas?
Nähes kaugemalt vees ujuvat kobrast või saarmat, ei pruugi esimese hooga kohe aru saada, kellega nüüd tegu on. Veest välja paistva pea kuju ja suurus on neil üsna sarnane. Muidu on aga kopra pea massiivsem. Ujuva saarma puhul ulatub veest välja enamasti vaid pea. Kopra puhul ulatub veest välja ka osa seljast. Samas olen märganud niimoodi ujumas ka saarmat, kellel osa kehast ja isegi saba näha olid. Seega tasub uurida ikka tähelepanelikult! Üks on aga kindel, oksarao või suisa põõsa mõõtu oksaga ujuv loom on kahtlusteta kobras.

 

saarmas
Saarmad tegutsemas lahtise vee ääres.
Foto: Remo Savisaar
 

Millal ja kust saarmat otsida?
Saarmat võib kohata mitmesugustel veekogudel: ojadel, kraavidel, jõgedel, järvedel ja isegi mererannikul jõgede suudmealade läheduses. Saarmas eelistab suuremaid ja kiirevoolulisemaid jõgesid. Talv on parim aeg saarma vaatluseks. Talv, mis on kaanetanud enamiku veekogusid, koondub elu lahtise vee äärde. Saarma olemasolust annavad enamasti tunnistust tema jäljed. Kõrgematelt kallastelt ja küngastelt meeldib saarmale laskuda liugu lastes – jättes lumele maha ilusa vao.
Saarmas on aktiivne peamiselt hämaras ja öisel ajal, kuid teda võib teinekord kohata tegutsemas ka päevasel ajal. Tema jahiretked võivad ööpäeva jooksul kujuneda mõnest kuni kümne kilomeetri pikkuseks. Võrreldes kopraga on saarmas palju vaatemängulisem. Tegu on ikkagi kiskjaga, kes sageli aktiivselt jahti peab! Talvisel ajal on tema peamiseks saakloomaks kalad ja konnad, keda ta vetesügavustest välja toob. Toiduotsingul olev saarmas sukeldub enamasti paarikümneks sekundiks, harvem ligi minutiks. Kirjanduse andmetel võib saarmas sukelduda kuni kuueks minutiks. Saarmas on väga osav kütt! Oma märkmetest loen välja, et sisuliselt iga viie minuti tagant väljus saarmas veest kalaga ning tunni aja jooksul pistis ta pintslisse üle kümne kala!
 

saarmas
Saarmas on püüdnud kiisa ning laseb sellel nüüd hea maitsta.
Foto: Remo Savisaar
 

 

Kõht täis, meeldib saarmale püherdada lumes ja näiliselt elust mõnu tunda. Püherdamise üheks eesmärgiks on muidugi kasuka lumiseks tegemine, pärast mida asub ta end puhastama. Noortele saarmatele meeldib väga mürada ja sedagi on põnev vaadata!

 

saarmad
Saarmad mänguhoos.
​​​​Foto: Remo Savisaar
 

 

Saarmate jooksuaeg on talve lõpul ja varakevadel. Pojad sünnivad 9-10 nädalase kandeaja järel mais- juunis. Emasloom poegib üle 1-2 aasta ja pesakonnas on 1-3 poega. Pesakond jääb esimeseks talveks emaga kokku. Muidu on aga saarmad üksikeluviisiga. Isasloom poegade hooldamisest osa ei võta.

Mul on mitmeid kohti, kus jälgede järgi tean, et saarmad on seal olemas. Need on aastakümne jooksul kogutud tähelepanekud. Saarma nägemine sellistes paikades nõuab siiski järjepidevust. Oma vaatluste tulemusel olen selgeks saanud, kus saarmad päevasel ajal redutavad. Ühes vaatluse all olevas kohas olid selleks näiteks kaldajärsakusse uuristatud kopraurud. Sissepääs sinna avaneb vee alt. Sealt käidi päevasel ajal väljas enamasti korra. Minu jaoks tähendas see varahommikust passimist, õhtuni välja. Kogu mu tähelepanu oli suunatud veepinnale, et tabada vee värelus, mis annaks tunnistust sellest, et keegi loomadest on urust lahkunud. Seejärel tuli mul hakata otsima kohta, kuhu loom toituma võis suunduda. Värelus veepinnal või tõusvad õhumullid olid heaks vihjeks. Teinekord ilmus urust lahkunud saarmas kohe veepinnale - siis oli muidugi lihtne jälgida, kuhu sööma suundutakse. Parimal päeval õnnestus mul niimoodi saarmast jälgida tund-poolteist, enamasti aga 10-15 minutit. See 10-15 minutit tuli 6-8 tunni varitsemise peale. Kehvemal päeval muidugi saarmad valgel ajal end näole ei andnudki ja sellised päevad olid ülekaalus. Looduses aga mahavisatud aega ei ole ja loodus on täis üllatusi. Selliste vaatluste ajal õnnestus mul teinekord näha kobrast, minki, ondatrat, vesimutti, rebast, jäälindu, nirki. Antud loetelu võiks veel jätkata.


Remo Savisaar

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.