Harilik mustikas       Vaccinium myrtillus

Mustikate õrnad õied on tagasihoidlikud, rohekasvalged, veidi roosaka varjundiga, asetsedes üksikult lehtede kaenlais. Ühel õiel näeme viite õielehte, kümmet tolmukat ja emakat. Rippus õiega kaitseb mustikataim õielehtede varju jäävaid tolmuterasid kuivamise eest.  

Harilik mustikas on meie looduses täiesti tavaline taim, kasvades paremini niiskemates okas- ja segametsades. Muuhulgas kanarbikulisena hea meetaim ja vaata, et tuntuim ravimtaim.

Mustikapuhmaste kõrgus jääb veidi alla poole meetri. Püstised, hästi harunenud varred roheliste, teravakandiliste võrsetega. Lehed munaja kujuga, veidi „nahkjad“, peenelt saagja servaga, paiknedes vartel vahelduvalt - nii et mööda soonega vart jookseks vihmavesi taime juurtele sest mustikad peavad oma vilju kasvatame palaval suveajal.

Väärtuslikud mustikataimed on täis antioksüdante, vitamiine ja mineraale. Võiks teadma, et mustikalehtede ravitoime ongi tõhusaim just õitsemise ajal, et valmistada keedist, mida tarvitatakse suhkruhaiguse korral: mustikalehtedes sisalduv glükosiid alandab suhkrutaset nii veres, kui uriinis.

Marjaaja alguseni jääb veel umbes poolteist kuud, aga mõnes päikselisemas kasvukohas annab kindlasti juba varem mõne mustika maitse meenutuseks suhu pista.