Kuidas metsas ellu jääda?

Postitas Looduskalender - L, 15.06.2019 - 12.12
Autorid

Kirjutas ja Kuku „Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Harilik maarjalepp

Harilik maarjalepp ( www.loodusemees.ee )

Sisu

Juuni alguses õpetasin Võrumaal huvilistele taimi tundma kõigi meeltega, tundma lõhna, välimuse ja maitse järgi ära iseendale sobivaid taimi.

Kõige suuremaks üllatuseks oli minu jaoks see, et kui esmaseks taimeretkeks olin plaaninud tund aega, siis pärast sellelt naasmist märkasin, et kulunud oli kolm ja pool tundi!

Olin enda jaoks meie kaheksa-hektarilisel talumaastikul valmis mõelnud taimed, mida kaaslastele näitan. Maarjaheina, maarjaleppa, sealõuarohtu, veiste südamerohtu, varemerohtu… Läks aga nii, et veel vegetatiivses faasis loodus pakkus mõistatamist üsna tuntud taimede osas, eelkõige on meile ju tuttav taimede õite nägu. Ja palju oli parasjagu sirgumas neid taimi, mis mu kaaslasi kõnetasid.

Nii me kõndisime ja kõndisime, õppisime taimi nende ametliku nime järgi ja selle järgi, kuidas vanarahvas neid kõnetanud oli. Üksjagu taimi ootas, et räägiksin neist lugusid, mida mu vanaema ja vanaisa mulle raamatute ja käsikirjade kaudu pärandanud on ja ka sellest, mismoodi neid kasutada saaks.

Leidsime ka päris mitu taime, mida ma ei teadnud Ilmamäe talus kasvavat, mis on siia tulnud ehk võsatalgute järel, näiteks rapuntsel.

Ja tõelisele võsaseiklusele viisin kaaslased ka käokulda otsima, sest teadsin, et Ilmamäe nõlvale kunagi kaitsetsoon just nende taimede tõttu rajati. Ometi ei ole ta siiani valmis lepametsa all kasvama.

Aga enne õpituba olin põhjalikult lugenud taimedest, mis aitavad metsas ellu jääda ja nii proovisime õhtusöögi teha just nendest taimedest.

On kummaline, et tänapäevase inimese toiduks kõlbulike taimede loetelu piirneb eelkõige nende taimedega, mida saame salatiks tarvitada. Aga… tõsiasi on see, et need ei täida kõhtu. Me vajame ellujäämiseks metsas tärklise- või rasvarikkaid taimeosi, mitte rohelisi lehti ega marju.

Naadipealsete ja võilillelehtede söömisega ellu ei jää. Ja kindlasti olete tundnud metsas marju korjates ja neid süües, kuidas “süda veel vesisemaks” läheb.

Kas üldse on midagi, mida süües me suudaksime paar päeva edasi tegutseda ja näiteks koduteed otsida? Kas teate neid taimi? Kuigi, jah, praegu on metsas päris palju linnupesi, kus munad ja pojad sees, aga tänapäeva inimesel peab ikka päris suur nälg peale tulema, et oma sulissõprade kallale minna.

Aga mida siis süüa? Ellu aitavad jääda kaks asja – süües tärkliserikkaid juurikaid või õlirikkaid seemneid.

Tõsi suve algus on ellujäämiskursusteks kõige kehvem aeg, sest seemned pole veel päris valminud ja on vähese energiasisaldusega ning juurikad on juba endast kõik andnud, tärklisedepoost on sirgunud meetripikkused rohelised võrsed, see, mille jaoks taim tegelikult ju ka varusid kogub.

Vanemad ellujäämisõpikud pakuvad meie kliimas esimese asjana vesiroosi juurikate söömist. Mis on meie inimestele jälle eetiliselt äärmiselt raske. Vesiroos on ju kaitsealune taim ja meile on maast madalast õpetatud, et isegi vesiroosi õit ei tohi murda, seepärast tundub juurikate veest väljakoukimine otsekui pühaduseteotus.

Aga tõenäoliselt on see kõige energiarikkam suutäis, mida tegelikul ellujäämisvajadusel kasutada. Loodan, et vesiroosijuurikate söömise vajadust mu elus kunagi ei tule ja ma ei hakka seda ka läbi katsetama ja ei soovita ka teile. Lihtsalt selleks, et vesiroosid meil säiliks ka nendeks aegadeks, kui neid tõesti vaja on. Pealegi on kirjanduse põhjal vesiroosi juurikad kibedad ja ainult mitmekordsel kuuma vee pealevalamisel ja loputamisel võib muidu mõrust juurikast saada head jahu. Siiski pidi mõru maitse lahtuma, kui juurikad pista tuha sisse ja selle peale lõket tehes neid nagu kartuleid küpsetada. Kindlasti on kõige keerulisem neid juurikaid kätte saada.

Selleks kasutasid meie esivanemad pikka haava- või lepalatti, mille otsa jäetakse üks oks pootshaagiks ja õngitsetakse sellega järve- või rabalaukast vesiroosi madukaid juurikaid. See on kindlasti keeruline töö. Ja ka ohtlik. Ohtlik ka selles mõttes, et vesiroosi risoomitükk võib üsna sarnane välja näha mõne mürgise putke juurikale. Õnneks on see sarnasus olemas vaid varakevadel.

 

Lamminiit luigelilledega

Lamminiit luigelilledega ( www.loodusemees.ee )

Seetõttu võiks teadmatum tarbija üldse vee ääres kasvavad juurikad rahule jätta. Või siis kasutada vaid neid, millel silmnähtavat putketaime leheosi küljes ei ole, mis näevad näiteks välja nagu luigelill või konnarohi. Mis õitsemise-eelsel ajal on päris maitsev ja toitev suutäis ja mida jakuudid  “sõmiks” ehk “veealuseks leivaks” kutsuvad.

 

Laialehine hundinui

Laialehine hundinui ( www.loodusemees.ee )

Aga veest on võimalik veel kätte saada hundinuiajuurikaid, mis küll praegu veepealsete taimeosade kasvamise ajal üsna puised ja energiavaesed, aga mille rohelist osa välja tõmmates juurikalähedane valge osa maitseb nagu värske kurk. Ja kui pilliroogu leiate, siis nii tema pikk risoom, kui ka sellel arenevad väikesed värsked võrsed on tõhus toit.

Kirjeldatakse ka partheina, see kõrge kõrreline tiikide kaldal, seemnete kivivahel katkilitsumist ja sellest pudru keetmist. Ja orashein võiks sügisel tõhusat kõhutäidet anda.

Ja kindlasti saab visam kõhu täis ka ristõieliste õlirikastest seemnetest, põllul kasvav kultuurtaim - raps ju meie hea tuttav.

Suur takjas

Suur takjas ( www.loodusemees.ee )

Aga meie õpitoa vaieldamatu lemmik oli takjajuurte hautis, eriti maitsev on selle juurekaela lähedane osa, mis maitseb nagu pähkel. Ave Eero kindlameelsus kindlasti takjatest õhtusöök valmistada tagas erilise hõrgutise kogemuse tervele kursusele. Kindlasti teeb selle toidu eriliseks võis hautamine ja parim aeg ei ole just praegu, aga see on taim, mida ka niisama mõnuga maakodus süüa ja eksimise oht on väiksem.

Ja veel. Taimtoidulised inimesed! Kosutavale põllul kasvanud viljade hommikupudrule, mis muidu nii hall, saab peale laduda aias ja metsas parasjagu kasvavate lillede ja lehtede värvikireva mandala. Silmadega söömine toidab meie hinge, mis on sageli tänapäevase inimese jaoks isegi olulisem.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.