Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Kui liikudes hoiab rebane oma kena ja kohevat saba rõhtsalt, siis jahipidamise aegu on nimetatu vilka saagi püüdmisel oluliseks abiks saagi tabamisel – rebane oskab saba abil jahil olles keha liikumisi abistada.

Ja sellises maanteemüras jahib haruldase kuulmisega ja haistmisega rebane pisinärilisi, kuid jahikires unustab rebane vahel tähelepanelikkuse. Nägemine pole rebastel kõige parem, aga teistest koerlastest igal juhul etem ja seda just pimedas.

Täiskasvanud rebaste kaal võib küündida kuni kümne kiloni, seejuures on emasloomade kaal umbes 10% väiksem ja selliste suurte isendite päevane toidutarve küünib pea kiloni (poole väiksematel noortel liigikaaslaslastel vastavalt poole väiksem).

Nii oleme jõudnud pealkirjas esitatud küsimuseni. Päevasest toidutarbest rehkendades teame, et keskmise pisinärilise kaaluks võiks olla kuni viiskümmend grammi. Hea jahisaagi korral rebane „üle ei söö“, vaid viib ülejäägid peiuurgastesse. Saledatel ja kergekaalulistel loomade toiduhankimist pärsiks tüsedus üpris oluliselt.

Vastu talve ületab rebase kodupiirkond kümmet ruutkilomeetrit, muidugi tuleb seda ka üksikeluviisilistel liigikaaslaste eest kaitsta.

Aga mõni sõna ka linnarebastest, kelle kodupiirkonnaks võib vahest olla vaid mõnisada ruutmeetrit. Hiljuti trehvasin lugema üht inglaste uuringut linnarebaste elust, kus oli välja toodud ka linnaelanike menüü: see koosnevat 55% ulatuses lihast (ka meie linnades jagub nii hiiri, rotte, aga ka raibet), 20% ulatuses kõikvõimalikest putukatest, sealhulgas ka vihmaussidest, 7% ulatuses puu- ja juurviljadest ja 18% inimestest üle jäänud toidujäätmetest. Uuringus ei täheldatud märgatavat konflikti kodukassidega, kes on ju rebastest tublisti pisemad.

Üksikeluviis kestab looduses kuni innaajani, seejärel jääb rebastepaar tegutsema isaslooma kodualale. Kooselu kestabki seni kuni järeltulev põlvkond ülesse kasvatatud ja laguneb lõplikult augustikuus, kui pojad iseseisvuvad. Sügise jooksul hukkub palju ettevaatamatuid noorloomi maanteedel, kuhu tullakse kerget saaki otsima…

Karvavahetusest ka: sügiseti rebased karvkatet ei vaheta, lihtsalt osa karvu kasvab juurde ja karvkate tiheneb, aluskarvastik kasvab pikemaks ning loomade kasukas paistab kohevamana välja.

Koos lume ja talve saabumisega on meil põhjust pöörata tähelepanu rebaste tegevusjälgedele ja nende tõlgendamisele.

Rebaseurg ( www.loodusemees.ee )