Lugu arooniast

Postitas Looduskalender - R, 01.11.2019 - 09.09
Autorid

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Hallrästas arooniamarjaga

Hallrästas arooniamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Sisu

Torm rebis lehed puudelt ja põõsastelt ning nüüd on väljas kõik see, mis enne nende lehtede varjul oli. Põõsaste küljes säravad nüüd marjad! Erilised rubiinpunased hiilgavad marjad on lodjapuudel, ka pihlakate ja viirpuude punakad marjad on mustavate okste küljes nagu pärlid. Aga aiaveeres on heitnud oma ilusad punased lehed arooniapõõsad ja hiigelsuured mustad silmad passivad meid nüüd sealt.

Kas mäletate, et aroonia on siinmail suhteliselt hiljutine mahlamari. Vaid nelikümmend aastat on temast tehtud kuulsat vale-kirsimahla. See tähendab, et aurutisse pannakse lisaks arooniamarjadele ka kirsilehed ja need annavad mahlale mõnusa kirsilõhna ja maitse.

Suurem osa marjadest on praegu ära korjatud just mahlaks või rästaste poolt nahka pandud, aga need, mis põõsaste külge jäänud, on ilusad suured ja mahlased.

Aroonia pärineb Põhja-Ameerika idaosast, kuid Eestisse jõudis ida poolt. Näiteks veel sada aastat tagasi pole teda üheski raamatus mainitud, esimesed teated on 1960ndatest aastatest. Jõhvika kõrval muutus aroonia vererõhu alandajana imerohuks.

Aga äkki, 1980-ndatel kirjutati, et arooniamahl tekitab tromboosi ja marjade kasutamine vähenes.

Tõepoolest ilmusid tookord mõned teadusuuringud Venemaa avarustes, mis seda näitasid. Paraku pole need praegu kusagilt kättesaadavad ja praegused uuringud väidavad, et arooniad hoopis hoiavad ära trombide teket ja laiendavad veresooni.

Arooniapõõsad on külmakindlad ja marjad ses suhtes imelised, et seisavad külmkapis ilma mahlaks tegemata vabalt mitu kuud. Ja kuigi marjad tunduvad puised, võib nendest saada kuni 60% mahla. Ja ses mahlas on aineid, mis aitavad vähendada suhkusisaldust veres. Ja veelgi kummalisem, mõjudes pankreasele võivad peatada rasvumise.

Nii et sööge põõsastest väljatulnud marjad ära või korjake neid üksjagu külmkappi, siis võite oma talvises linnusöögimajas näha ka linde, kes muidu tagaaia põõsastes marju nokitsevad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.