Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Aprillikuus liiguvad metskitsed talvitusaladelt suvistele elualadele ja täiskasvanud sokud hakkavad neid omavahel nö jagama.

Selleks toimub valitud territooriumi märgistamine, kraabitakse maapinda ja nühitakse sarvedega noori puid. Territooriume jagatakse ja kaitstakse esialgu ilma vägivallata, aga oma valmisolekut seda vajadusel ka füüsiliselt kaitsta väljendatakse rahumeelsete jõudemonstratsioonidega.

Ägedamaks võivad piiritülid minna jooksuajal, mille kulminatsioon on juulis ja see eeldab ka sigimisvalmidusega emasloomade kohalolu. Territooriumid hõlvatakse selle kvaliteedi põhjal, eeldusel, et ala sobib võimalikult paljudele emastele kitsedele.

Territooriumite märgistamise ja kaitsega tegeldakse jooksuaja lõpuni ehk varasügiseni. Kuna märgistamise protseduur on häälekas, on sokud sel perioodil kiskjatele märksa paremad märklauad, kui emasloomad. Sügise ja talve võivad endised ja tulevased rivaalid aga rahumeelselt koos veeta.

Antud keskkonnaagentuuri ulukiseire rajakaamerasse jäid kaks Tartumaa Puhja kandi sokku, kelle omavaheline piir paistab olevat selge ja mõlema poolt aktsepteeritav – küllaltki veerohke peakraav. Mõlemal sokul on sarved juba aprilli keskpaigaks nahast puhtaks nühitud, tavapärase talve järel toimub see üldjuhul aprilli lõpus või mais.